Wat, mis siin siis nii väga imestada on, et see mulle meeldis? Ega see pole esimene draama, mis mulle meeldinud on, ma lihtsalt ei vaata neid nii palju, sest mulle ei meeldi siukseid asju vaadata. Võinoh meeldib, aga ma ei taha selliseid filme vaadata. Üks hinne läks sellepärast alla, et algus polnud just täiuslik, aga lõpp tegi selle tasa. Ralfsu ja JazZu, ma mõistsin täielikult filmi sügavust, ega ma siis nii noor ka pole.
Misasi see 'trolled hard' veel on?
Last edited by Rain on 10. October 2010, 20:07, edited 1 time in total.
“As a director, I have to feel realism from actors, and they can’t be plastic. The words for me are secondary, but the chemistry between the actors is most important.”(Tommy Wiseau)
Rain wrote:Tõsiselt tugev draama, millesse on võimatu mitte sisse elada. Ma olin filmi nii süvenenud, et isegi ajataju kadus ära. Iga karakter mängis end usutavalt välja, mis muutis ka filmi väga kaasahaaravaks. Film oli küll mõnes mõttes jõhker, kuid selles poldud mitte midagi üle pakutud ja kõik need asjad koos muutsidki filmi väga reaalseks ja suurepäraseks.
Ma nägin seda filmi esimest korda 2014. aasta aprillis. Kaks aastat on möödunud, aga pole olnud päeva, mil ma "The Roomile" mõelnud poleks. See on rohkem kui lihtsalt film, see on ülemaailmne fenomen, mille kirjeldamiseks ülivõrretest vajaka jääb. "The Room" ei ole oma olemuselt mitte midagi vähemat kui ime. Ma ei tea, kuidas Tommy Wiseau mõistus töötab, kuid tema ainulaadne visioon on lihtsalt kadestusväärt. Hollywoodis on ainult üks inimene, kes millegi nii siiraga hakkama võiks saada ning see on Tommy Wiseau. Võite ju öelda, mida tahate, aga tema maailmavaade on tõepoolest puhas ja see on täiskasvanu juures päris haruldane nähtus. Ta usub sellesse, mida teeb, on südamega asja juures ning see teeb mu ausalt öeldes üsna kadedaks. "The Room" on Wiseau' tingimatu sihikindluse vili ja seepärast see nii hästi töötabki. "The Roomi" väärtus ulatub kaugemale kui ühe tavalise filmi oma, see on rohkemat kui draama või isegi must komöödia, nagu mõned väitnud on. "The Room" töötab puhtakujulise ühiskonnakriitikana. Sa võid küll naerda, aga lõppude lõpuks tunned sealt ikkagi ära iseenda. Ükskõik, kui moonutatult "The Room" maailma ka ei kujutaks, see on ikkagi meie maailm ja need on ikkagi meie probleemid. "The Room" on üks filmikunsti tippteoseid ja kuidas on su seksuaalelu?