Salò ehk Soodoma 120 päeva

[Peata Ratsanik]

Salò ehk Soodoma 120 päeva
Salò, or the 120 Days of Sodom (Salò o le 120 giornate di Sodoma) (1975)

Viimane Pier Paolo Pasolini lavastatud film, režissöör suri enne šokeeriva teose linastumist.
Lühikest aega eksisteerinud Salò Vabariik Põhja-Itaalias, aasta 1944. Neli liiderlikku fašisti viivad 16 noort teismelist, teenreid ja valvureid ning mõned keskealised naised Marzabotto paleesse, kus noori alandatakse vaimselt ja füüsiliselt ning piinatakse seksuaalsete perverssustega 120 päeva jooksul. Filmi lõpus aset leidva meeletult julma orgia käigus teismelised hukatakse hirmsal kombel.

Loe täielikku tutvustust siit

[Ralf]

10 päeva jooksul? Oled sa kindel? 120 peaks ju olema.

Pole ise jõudnud vaadata, on "kohustuslikus nimekirjas".

[Peata Ratsanik]

10 päeva jooksul? Oled sa kindel? 120 peaks ju olema.

Oli jah minu apsakas, peaks nüüd parandatud olema, tänan tähelepanu juhtimast!
Üldiselt, kui keegi näeb minu lisatud sisututvustustes kirjavigu või koguni sisulisi vigu, palun sellest teada anda, et need koheselt likvideerida!

[erc]

Emotsioonitu tegelikkus , negatiivselt stabiilne, psüühiliselt labiilne, irratsionaalselt võigas, kohati ajab iiveldama, kohati tekitab viha...

[Ralf]

Peatselt siis Blu-ray peale jõudmas ning kasutasin võimalust, et "Saló" uues kõrgresolutsioonilises kuues üle vaadata. Sedapuhku jäi silma just filmi tugev süstemaatilisus: tegevus ning tegelastele antav ekraaniaeg oleks justkui lausa matemaatilise täpsusega ära jagatud, kõike on täpselt õiges koguses (noh, rõvedusi muidugi tõesti liigses) ja tabava ajastusega. Kõik see on mugavalt installeeritud kolme ringi sisse: Circle of Manias, Circle of Shit ja Circle of Blood. Ja muidugi vürst, president, magistraat ning piiskop on kõik väga individuaalselt köitvad tegelased.

Nüüd kindlalt 10 lemmikfilmi hulgas.

[Ardo]

Suutsin selle enda jaoks ära rikkuda...
Leidsin ta mingist kõigi aegade rõvedaimate filmide listist ning ei oodanud vaatama asudes , et tegemist siukese art filmitüübga on, mida ma tol hetkel absoluutselt vaadata ei viitsinud. Seega skippisin lihtsalt läbi.

[Ralf]

ei oodanud vaatama asudes , et tegemist siukese art filmitüübga on, mida ma tol hetkel absoluutselt vaadata ei viitsinud. Seega skippisin lihtsalt läbi.

Eks nii seda vaadata tulebki. Isiklikult eelistaksingi, kui suurem osa näidatust oleks lihtsalt montaažiruumi jäänud (just see sitasöömise stseen), sest kõik ülejäänugi on maasikas.

[Brialy]

Matteuse evangeeliumi järel on tegemist parima Pasolini filmiga. Kui Matteuse evangeelium näitas meile, kui kaunid ja esteetilised võivad filmid olla, siis Salóga ilmselgelt päris nii ei olnud Äärmiselt kurb, et Pasolini peale Saló valmimist mõrvati. Oleks tahtnud näha, mis sellest sulest veel tulla võib.. Pasolini näol oli tegemiset ilmselgelt tõelise misantroobiga ja kõige paremini näitab seda meeletut inimkonnapõlgust just Saló, mille iga stseen on täis tülgastust inimsoo vastu. Film mõjus tervikuna, iga viimne stseen oli oluline, tõsi, mõned neist olid šokeerivad ja raskesti jälgitavad - eriti veel see šokolaadi söömine, mis päris šokolaadi moodi just välja ei näinud. Aga.. kui kõik need äärmuslikkused unustada, siis näme, et tegu on kvaliteetfilmiga. Kinematograafia oli lausa hämmastavalt hea! Või noh.. tegu on ju Pasoliniga - järelikult pigem 'tavapärselt hea'. Siiski minu jaoks lisavad need 'äärmuslikkused' pigem vürtsi juurde. Film võikski inimest šokeerida ja pakkuda talle midagi täiesti enneolematut - olgu see nii ilus või võigas kui tahes.