Page 1 of 1

Džässis ainult tüdrukud

Posted: 25. October 2006, 22:47
by Robert
Džässis ainult tüdrukud
Some Like It Hot

Kaks töötut džässimuusikut, Joe ja Jerry, satuvad pealt tunnistama 1929. aasta valentinipäeva veresauna ja pagevad maffia eest tüdrukutebändiga Chicagosse, esinedes Josephine`i ja Daphnena. Mõlemad on sisse võetud bändi lauljatarist Sugar Kowalczykist, Daphnele hakkab aga külge lööma rikkur Osgood Fielding III. Peagi saabub hotelli, kus bänd peatub, maffiaboss Spats Columbo oma meestega, kelle eest kaks muusikut jooksus on.

Film pakub palju situatsioonikoomikat ja piinlikke olukordi.

Täielikku tutvustust loe siit.

Posted: 26. October 2006, 10:48
by Priit
Pole väga palju meeles, kuid kui TV3's näitas, siis vaatasin ja väga muhe oli. Kui lähiajal uuesti vaatan, siis oskan rohkem kommenteerida.

Posted: 26. October 2006, 19:43
by Forzelius
Suhteliselt normaalne film, kuid West Side Storyle jääb kõvasti alla. Minu arust vähemalt. Mis siis, et need filmid eriti sarnased ei ole...

Posted: 24. May 2010, 00:05
by TiinaJegorova
super film

Re: Džässis ainult tüdrukud

Posted: 17. October 2011, 22:27
by Kickflick
Väga mõnus komejant oli, tõeline feel good movie. Vanem Ameerika huumor mulle meeldib.Aga ei meeldi, kui mehed riietuvad naisteks, mind vähemalt see naerma ei aja, aga situatsioonid, kuhu nad sattusid, olid ikkagi humoorikad ja põnevad. Marilyn Monroe oli loomulikult väga veetlev ja võluv, aga ka Jack Lemmon ja teised kõrvaltegelased olid lahedad. Isegi kehv green screeni kasutus suutis mu heas mõttes naerma ajada. Kahju, et film mustvalge on, värvid oleks filmile kõvasti sära juurde andnud. Aga muidu igati armas ja sümpaatne meelelahutus!

Re: Džässis ainult tüdrukud

Posted: 01. February 2012, 23:32
by Forzelius
Kickflick, Monroe nõustub sinuga. Tahtis ka nimelt värvilist versiooni, aga Wilder ütles, et see jätaks ebaloomuliku mulje peategelaste meigist.
Komejant on vast kõige õigem sõna selle kirjeldamiseks, tõepoolest. Kaugeltki mitte täiuslik film ent siiski 90 minutit väga nauditav. Siis hakkab küll natukene venima ning ebaloogilisusi sisse imbuma (sama konventsioon täpselt samas hotellis? Kamoon). Aga ma saan aru, it's all good clean fun ning sellepärast ei pane midagi pahaks. Monroe oli tõeline knockout ja kena vaatepilt ekraanile Lemmoni ja Curtise cross-dressingu kõrvale. Andekalt kirjutatud stsena, mis kindlasti omal ajal publiku rohkem naerma pani, kuna kahjuks on sellised teosed tänapäevaks aegunud. Tõelised filmifännid saavad õnneks oma laksu kätte.

7/10