Džässis ainult tüdrukud
Some Like It Hot
Kaks töötut džässimuusikut, Joe ja Jerry, satuvad pealt tunnistama 1929. aasta valentinipäeva veresauna ja pagevad maffia eest tüdrukutebändiga Chicagosse, esinedes Josephine`i ja Daphnena. Mõlemad on sisse võetud bändi lauljatarist Sugar Kowalczykist, Daphnele hakkab aga külge lööma rikkur Osgood Fielding III. Peagi saabub hotelli, kus bänd peatub, maffiaboss Spats Columbo oma meestega, kelle eest kaks muusikut jooksus on.
Film pakub palju situatsioonikoomikat ja piinlikke olukordi.
Täielikku tutvustust loe siit.
Džässis ainult tüdrukud
ModeraatorCOLON Meeskond
Re: Dässis ainult tüdrukud
Väga mõnus komejant oli, tõeline feel good movie. Vanem Ameerika huumor mulle meeldib.Aga ei meeldi, kui mehed riietuvad naisteks, mind vähemalt see naerma ei aja, aga situatsioonid, kuhu nad sattusid, olid ikkagi humoorikad ja põnevad. Marilyn Monroe oli loomulikult väga veetlev ja võluv, aga ka Jack Lemmon ja teised kõrvaltegelased olid lahedad. Isegi kehv green screeni kasutus suutis mu heas mõttes naerma ajada. Kahju, et film mustvalge on, värvid oleks filmile kõvasti sära juurde andnud. Aga muidu igati armas ja sümpaatne meelelahutus!
Re: Džässis ainult tüdrukud
Kickflick, Monroe nõustub sinuga. Tahtis ka nimelt värvilist versiooni, aga Wilder ütles, et see jätaks ebaloomuliku mulje peategelaste meigist.
Komejant on vast kõige õigem sõna selle kirjeldamiseks, tõepoolest. Kaugeltki mitte täiuslik film ent siiski 90 minutit väga nauditav. Siis hakkab küll natukene venima ning ebaloogilisusi sisse imbuma (sama konventsioon täpselt samas hotellis? Kamoon). Aga ma saan aru, it's all good clean fun ning sellepärast ei pane midagi pahaks. Monroe oli tõeline knockout ja kena vaatepilt ekraanile Lemmoni ja Curtise cross-dressingu kõrvale. Andekalt kirjutatud stsena, mis kindlasti omal ajal publiku rohkem naerma pani, kuna kahjuks on sellised teosed tänapäevaks aegunud. Tõelised filmifännid saavad õnneks oma laksu kätte.
7/10
Komejant on vast kõige õigem sõna selle kirjeldamiseks, tõepoolest. Kaugeltki mitte täiuslik film ent siiski 90 minutit väga nauditav. Siis hakkab küll natukene venima ning ebaloogilisusi sisse imbuma (sama konventsioon täpselt samas hotellis? Kamoon). Aga ma saan aru, it's all good clean fun ning sellepärast ei pane midagi pahaks. Monroe oli tõeline knockout ja kena vaatepilt ekraanile Lemmoni ja Curtise cross-dressingu kõrvale. Andekalt kirjutatud stsena, mis kindlasti omal ajal publiku rohkem naerma pani, kuna kahjuks on sellised teosed tänapäevaks aegunud. Tõelised filmifännid saavad õnneks oma laksu kätte.
7/10
