Lauldes vihmas

[CyberRax]

Lauldes vihmas
Singin' in the Rain (1952)

Don Lockwood (Gene Kelly) ja Lina Lamont (Jean Hagen) on tummfilmiajastu kuulsaim paarike, kelle täht võiks igavesti leegitseda... kui poleks leiutist nimega "helifilm". Kui filmikompanii boss R.F. (Millard Mitchell) kiiremas korras heliga filmi tootmise käima lükkab, lähevad asjad aga keeruliseks, sest mängu tulevad nii Lina kohutav hääl, mida enam varjata ei saa kui ka Doni armumine kaasnäitleja Kathysse (Debbie Reynolds)...

Loe täielikku tutvustust siit

[Kickflick]

Kui ma alguses seda vaatama hakkasin, polnud mul sellesse filmi eriti usku. Kuidagi võlts tundus kõik. Aga siis hakkas vaatamist jätkates üha rohkem meeldima, kõik ehtsamaks ja usutavamaks muutuma ning lõpuks sain kätte suure elamuse. Säravad näitlejatööd, uskumatud tantsunumbrid, mõnusad laulud ja palju tobenaljakaid stseene, mis töötasid tõhusalt, ning ajasid südamest naerma ja tegid tuju heaks. Väga vana film, kuid on sellegipoolest üle enamik muusikalidest.

10/10

[CM-Girl]

Ühel päeval hakkas mind kummitama lugu I'm singing in the rain ja mõtlesin, et peaks filmi ära vaatama. Teadsin juba ette, et see film meeldib väga. Suurepärased muusikalised vahepalad. Head lood, superhead tantsunumbrid. Meeldis jälgida jalgadetööd/liikumist. Magnificent!
Peaaegu terve filmi aeg oli naeratus suul. Palju humoorikaid kohti. Segavamaiks faktoriks oli Lina hääl. Lemmik oli kindlasti Cosmo. SUPER!

10/10

[brixxx]

See film filmiajaloo mõttes meenutas filmi ''Hugo''t. Aga hea muusikal oli ning minu lemmik koht oli ka Cosmo tants ja laul ka. Üldse oli lemmik tegelane Cosmo. Filmis meeldisid enim kolm laulu: ''Make 'Em Laugh'', ''Moses supposes'' ja ''Good Morning''.

Ma natuke tundsin puudust sellest, et mul ükski tegelane seal väga silma ei jäänud, et mõnda uut lemmik näitlejat ei tekkinud, selletõttu tundsin, et veidi emotsioonitu oli filmi vaatamine.

Maksimum punktid ikka ei saa panna kuna mõned muusikalid on ikka paremad, eriti ''The Sound of Music'' (1965), ''Chitty Chitty Bang Bang'' (1968), ''Mary Poppins'' (1964) ja ''Bye Bye Birdie'' (1963) seega annan 9/10.

Aga seda pean tunnistama, et vanasti tehti paremaid muusikale kui võrrelda neid mainituid muusikale uutega nt. ''Mamma Mia'' ja ''Music and Lyrcis'', uutel muusikalidel jääb meeleolu loomisest puudu ehk kõige parem uuema aja muusikal on ''Sweeney Todd: The Demon Barber of Fleet Street''.

[Rasmus]

Ei teadnudki, et see film nii suures osas komöödia on. Esimene naljakam pool meeldis mulle rohkem, hilisem romantilisem osa nii tugevat muljet ei avaldanud. Gene Kelly sobis oma rolli suurepäraselt, kõrvaltegelastest meeldis kõige rohkem loomulikult Cosmo, kellega kõige rohkem ka nalja sai.

"Don: Cosmo, call me a cab.
Cosmo: OK, you're a cab."

8/10