La La Land: California unistused

[Ronet]

La La Land: California unistused
La La Land (2016)

Oscarile kandideerinud lavastaja Damien Chazelle'i ("Whiplash") uus film "La La Land: California unistused" jutustab loo algajast näitlejannast Miast (Emma Stone) ja pühendunud džässmuusikust Sebastianist (Ryan Gosling), kes näevad vaeva, et saada hakkama linnas, mis on kuulus lootuste purustamise ja südamete murdmise poolest. See tänapäeva Los Angeleses aset leidev ja igapäevaelust pajatav originaalmuusikal vaatleb rõõmu ja valu, mis oma unistuste poole püüdlemisega kaasas käivad.

Loe täielikku tutvustust siit

[Kickflick]

Täitsa mõnus meelelahutus muusikalisõpradele. Stiililt küll üsna ameerikalikult naiivne, kuid selle eest tasakaalustatud ega muutu liiga läilaks. Ryan Goslingu ja Emma Stone'i lood peategelastena panid kaasa elama ja mõtlema. Tervikuna mõnusalt kerge ja kaasahaarav, paeludes nii muusika, tantsu, huumori, romantika ja vaatemängulisusega.

[Zinera]

5/10
Muidu enam-vähem, aga lõpp jäi väga nõrgaks. Kuidagi liialt pikk oli ka, siiski ei saa öelda, et väga igav oleks hakanud.

[rauls]

Minu arust üks 2016. aasta parimaid filme. 2 korda kinos vaatamas käinud, seejuures 2. korral meeldis rohkem.
Film on lihtsalt ülihästi tehtud. Visuaalselt on "La La Land" tõeline maiuspala (kaameratöö ja maitsekas värvipalett pakuvad omaette naudingu). Film ei hiilga küll sisukusega, kuid see pole kõige tähtsam. Olulisimad tahud on võrratu pildikeel, muusika, koreograafia ning esmaklassilised rollisoortiused peaosalistelt. Mind imponeeris väga ka teemalaul "City Of Stars". Kena, et lõpplahendus ei olnud liiga imal. Naispeategelase lõpuunistus on üks aasta paremini teostatud stseene! Igati elegantne, mänguline, romantiline ja unenäoline linateos unistuste poole pürgimisest. Suurepärane meelelahutus!

9,5/10

[Kadii]

Ma jubedalt tahtsin, et see film mulle ei meeldiks, aga nah, meeldis. Või noh, umbes 3/5 sellest, esimesed kaks aastaaega olid mõttetud, edasi läks heaks. Lihtne, aga kaasahaarav lugu.

[Forzelius]

Minu arust üks 2016. aasta parimaid filme. 2 korda kinos vaatamas käinud, seejuures 2. korral meeldis rohkem.
Film on lihtsalt ülihästi tehtud. Visuaalselt on "La La Land" tõeline maiuspala (kaameratöö ja maitsekas värvipalett pakuvad omaette naudingu). Film ei hiilga küll sisukusega, kuid see pole kõige tähtsam. Olulisimad tahud on võrratu pildikeel, muusika, koreograafia ning esmaklassilised rollisoortiused peaosalistelt. Mind imponeeris väga ka teemalaul "City Of Stars". Kena, et lõpplahendus ei olnud liiga imal. Naispeategelase lõpuunistus on üks aasta paremini teostatud stseene! Igati elegantne, mänguline, romantiline ja unenäoline linateos unistuste poole pürgimisest. Suurepärane meelelahutus!

9,5/10

Mida rauls ütles, pmst. Ma olen ka sucker vanakooli asjadele homaaži tegevatele tükkidele ja noh see oli selle kvintessents. Nii meenutas vahepeal Gene Kelly asju, et võttis veits härdaks vaat et isegi. Kindlasti üks aasta lemmikuid.

[Rasmus]

Algul olin täiega "õhhhhh", kui sain aru, et tegemist muusikaliga, aga üldiselt see täitsa sobis ehkki võttis mind vaatajana ikka kohati filmist välja. Muusikalid on imo ikkagi mainstream-filmide pornokad - lihtsalt seksimise asemel hakatakse täiesti tühjalt kohalt laulma. Enivei mulle meeldis filmi üleüldine kurblik toon, mõnes teises situatsioonis oleks ilmselt lõpus korralikult nutta võinud. Eksistentsialistlikes küsimustes üsna kõva laks, paneb mõtlema umbes sama pikalt kui "Gone Girl" Soprano jaoks. Eluvalikute teema on mul hetkel suht teemas, nii et mõjus vägagi raputavalt. Kütan hetkel 7/10, kuna ei suutnud isiklikult piisavalt sügavale filmi sisse tungida, aga vb kunagi hiljem uuesti ja paremini.

[see_tanel]

Latiino näojoonetga, maasikavahust ja suhkrust tehtud ego tegi elu suurima vea, kui ta lasi Emma Stone-i skripti sub-limeliselt sissekirjutada oma filmi tulevase staatuse - loe "...gonna make history...". Menust nüüd vaid nii palju, et ta sai Akadeemialt üle: kas nüüd seepärast, et liiga sihitult maad hõivata püüdis või pidi "Moonlight" võtma vastu tunnustuse läbi jõhkra diskrimineerimise - mis on aastasadu valgetele omane vastuvõtt värviliste suunas. Akadeemia vähemalt hoiab edukalt oma lõukoeri ohjas...