Pahatar

[uLtImAtEcRiTiC]

Pahatar
Maleficent (2014)

Linateos, mis toob meieni Disney filmistuudio ühe värvikama ja kuulsaima kurikaela taustaloo. Selleks kurikaelaks on haldjas, kes pani igavese une needuse printsessile, keda kogu maailm teab kui Okasroosikest. Mis aga teda selleks üldse ajendas?

Paha haldjas polnud siia ilma pahana sündinud. Vastupidi - ta kasvas üles rahumeelses metsakuningriigis imekauni, suuremeelse haldjana, kuni ühel mitte väga ilusal päeval inimeste armee ootamatu kallaletung tema kodukandis valitseva rahu ja harmoonia kõikuma lõi. Haldjast saab oma kodukandi kõige raevukam kaitsja, kuid lõpuks langeb ta armutu reetmise ohvriks. See on tegu, mis hakkab tema seni puhast südant ajapikku kivikõvaks muutma. Vandudes halastamatut kättemaksu, algab tema eepilistes mõõtmetes vastasseis inimeste riigi kuningaga ning ta võtab sihikule kuninga vastsündinud tütre, printsess Aurora...

Jälgides aga kõrvalt Aurora kasvamist, mõistab aga haldjas, et väikeses tüdrukus on peidus see, mis vajalik kunagise rahu taastamiseks.

www.heafilm.ee



Loe täielikku tutvustust siit

[LiveForThis]

Sisulise arengu poolest kuiv ja kahvatu, väga lõtv andmine. Kogu aeg on tunne, et vaatajat tiritakse kättpidi läbi filmi. Kordagi ei anta isegi võimalust iseseisvalt mõelda. Tegelaste poolest umbes sama kahvatu, ainult Jolie ja mingil määral ka Copley paistavad silma.

Jolie särab Maleficienti rollis. Tema võrgutav nõiduslik olek on väga paeluv. Nimitegelase areng on õnneks piisavalt kaasakiskuv, et talle kaasa elada, aga tänu Jolie`ile on Maleficient kui tegelane igal juhul päästetud.

Visuaalselt ja eriefektide poolest väga kaunis, kuigi täis tuttavaid elemente juba varasematest Disney eriefektide rohketest muinasjuttudest nagu Burtoni "Alice..." ja Raimi "Oz..". Kohati jääb ka tunne, et iga episood on kramplikult muinajutulist haldjatolmu ehk CG-d täis topitud. Muinasjutuline maailm on suures osas siiski õnnestunud, disneylikult must ja valge, aga selles valguses täiesti vastuvõetav.

Kui sisuline areng on vägagi kuivalt ja igavalt ekraanile toodud, siis peategelaste ja nendevaheliste konfliktide ülesehitus on üllatavalt värskendav. Siinkohal võib tõmmata tugevaid paralleele isegi animatsiooniga "Frozen". Vägisi jääb mulje, et Disney püüab oma igihaljast muinasjutulist toredust moderniseerida. Ma ei teadnud filmi sisust suurt midagi ja mulle tuli paraja üllatusena, et see film suudab kõige enam üllatada peategelaste kategoorias, eriti just nimitegelane, kelle areng suutis isegi kaasa haarata. Päris huvitav lähenemine heale ja kurjale, mille piirid on hägustatud. Seda sama teemat oleks võinud ikka kordades teravamalt ja äkilisemalt ära kasutada.

Mitte midagi erilist, aga suudab pakkuda huvitavaid ideid.
2/5

[Rasmus]

Läksin vaatama väga negatiivse eelarvamusega, aga nii halba filmi poleks ikkagi oodata osanud. Olen Jolie'd senise elu suutnud vältida ning "Maleficenti" järgi öeldes ei ole ka millestki erilisest ilma jäänud - ekraanile paistis pigem suur palgatšekk kui imeline näitlemisoskus. Negatiivsesse ei viitsi langeda, kuna seda oli liiga palju, aga positiivselt jäi meelde see, et

Spoiler :

tüdruk ei ärganud peale poisi suudlust üles, see oleks ikka eriti rumal olnud.

Uuele "Lumivalgekesele" sai Kristeni pärast 6/10 välja venitatud, aga "Maleficentile" on küll 4/10 maksimaalne, mida anda saab.

[ruut]

Maleficient oli ainuke mõistlik asi kogu filmi juures, kõik muud tegelased tundusid nagu neile oleks 30 lobotoomiat järjest tehtud.

[Ralf]

Mis puutub vampiirilikku Maleficenti: tegu on traagilise ja samas nii kütkestava karakteriga, keda Jolie mängib tõelise pealehakkamisega. Ainuüksi selle kriteeriumi alusel söandan nimetada "Maleficent'i" üheks viimaste aastate tähelepanuväärsemaks muinasjutufilmiks, ehkki süžee teatav kohmakus ja viletsavõitu eriefektide paljusus tahtma paneb, et film vanamoelisem oleks.
Arvustus