Üksik saar

[Soprano]

Üksik saar
Lonely Island (2012)

Vana mustlase surm, raudteerööbastel lamav tütarlaps, poja vaen isa vastu ja ratastooli jäänud tüdruk. 72 tunni jooksul põimuvad võhivõõraste ja vanade sõprade saatused, filmi kangelased tõugatakse olukordadesse, kuhu keegi vabatahtlikult sattuda ei tahaks. Segunevad tragöödia ja grotesk, draama ja melodraama. Igaühel tuleb läbida teekond, mis muudab ta sallivamaks ja mõistvamaks. Kas viimases hädas saab aidata vaid vaenlane? Kas armastus võib tappa sõpruse? Kas juhuslik inimene lahendab pinge, mis on vaevanud aastakümneid? Mis teha siis, kui tõde toob kannatusi?

"Üksik saar" on lüürilis-groteskne mosaiikportree üksildasest linnakeskkonnast, kus inimesed elutsevad kui isoleeritud saared, kuid mis kaugemalt vaadates moodustab suure arhipelaagi.

Loe täielikku tutvustust siit

[Spellbound]

Ma ei kujuta ette, mis võis Simmi peas toimuda kui ta arvas, et sai hakkama hea filmiga.

Täiesti oskamatult on üritatud kokku panna olulise teemaga mitmiklugu, aga ükski liin ei tööta korralikul ning mitte miski ei anna edasi ei teema olulisust ega põhjust, miks peaks maailm seda filmi nägema.

Ilus lavastus ja opetöö kaunistavad filmi, kenad ja kohati ka väga head näitlejad kannavad lugu edasi, aga stsenaarium või siis montaažilaud hävitab igasuguse alge sellest, mis oli kunagi ilus terviklik film.

4/10

[LiveForThis]

Rääkimata dublaažist, mis põhimõtteliselt lõi filmile rasvase naela rinda kinni