Nowhere Boy

[Soprano]

Nowhere Boy
Nowhere Boy



Rääkimata lugu John Lennoni (Aaron Johnson) noorpõlvest aastatel 1944-1960, kui rock'n'roll alles vallutas lavasid.

Liverpoolis üles kasvanud John Lennoni lapsepõlv polnud mingi meelakkumine. Kaks naist võitlesid tema armastuse pärast: range ja hirmuäratav tädi Mimi, kes ta üles kasvatas, ning temast kunagi loobunud pisut tasakaalutu ema. Normaalsust igatsev John põgenes muusikasse ning leidis endale noore hingesugulase Paul McCartney näol. Ent just siis, kui Johni elus algab uus ja ere etapp, ujub minevik pinnale ja viib traagiliste sündmusteni.

"Nowhere Boy" on briti kunstniku Sam Taylor-Woodi debüütfilm.

http://www.kino.ee



Täielikku tutvustust loe siit.

[Kickflick]

Muidu oli huvitav film, aga parema meelega oleksin tahtnud näha filmi, mis näitab John Lennoni elu tervikpildina, mitte väikest juppi.

6½/10

[rauls]

Ootasin seda linateost väga ja ei pidanud pettuma. Film pole ainult muusikast. Põhiteemaks võib pidada Johni suhteid kasuema ja bioloogilise emaga (väga meeliköitev karakter). Neid kaht naist mänginud Kristin Scott Thomas ja Anne-Marie Duff tegid äärmiselt head rollisooritused! Dramaatikat leidub, aga on ka komöödiat, seda viimast rohkem. Film ongi pigem rõõmsatoonilisem, kuigi Lennonil polnud tol ajal väga kerge elu. Mina ei võtnud antud linateost niivõrd kui John Lennoni biograafilist lugu, vaid pigem kui üht lahedat ja samas ka huvitavat draamat ühest noorest kutist, kelle kireks on helikunstiga tegelemine. Pealegi on mulle alati meeldinud filmides vaadata, kuidas inimesed teevad head muusikat. "Nowhere Boy" ühtedeks lemmikkohtadeks olidki need, kui John ja Paul koos musitseerisid. Taustamuusikaks kõlanud 50-ndate rock'n'roll on ka minu maitse järele. Ajastu kujutamisele on minu hinnangul suurepäraselt pihta saadud.

9/10