Raamatud

[Priit]

Hetkel loen Strugatskite loomingut. Punane küll, aga päris huvitav.

[Ralf]

Nüüd siis uus Kivirähki raamat (enam-vähem) ja John Fowlesi "Prantsuse leitnandi tüdruk", mis on suurepärane. Järjekorras on veel Dante "Jumalik komöödia" ja veel mõned asjad.

[Jolt]

Hetkel loen Strugatskite loomingut. Punane küll, aga päris huvitav.

Piu-pau, eks ta veidi punane ole jeh, ajastu sunnil ja nii. "Väljasõit rohelisse" on loetutest isiklik lemmik, ja ka üleüldiselt üks parimaid ulmepalasid, mida sirvima olen sattunud.

Hetkel loen Vonnegut'i, Hookuspookust täpsemini. Väga muhedalt laob teksti ikka. Elu nagu elu ikka, aga kuidagi nii absurdsena ja tõsinaljakana kõlab kõik tema käeläbi kirjapanduna. Dickensi ja Pratchetti kõrval üks lihvituima stiiliga jutustaja, minu jaoks.

[hau]

Mõni aeg tagasi sai Tõde ja Õigus 1 ära. Päris kõva raamat. Sügav ja tõsine, aga mitte igav. Terve antoloogia oma kogu sisumahus tundub päris korralik ja hea olema ning väärib epopöa nimetust.

[Priit]

Kohustusliku kirjanduse raames sai Oliver Twist läbi loetud (kutsuksin seda pigem enese piinamiseks, sest sundisin end seda tegema hea hinde pärast), nüüd asusin Mario Puzo "Sitsiillane" kallale. Esmamuljelt tundub kehvem kui Ristiisa, aga eks näis. Oleksin eelistanud pigem järge esimesele raamatule.

Pärast seda üritan "Loomade farm" ja "Schindleri nimekiri" läbi lugeda. Aega on kahjuks meeletult vähe õppimise kõrval, eriti kui on lugemise kõrvalt sada asja veel vaja teha ning sotsiaalses elus vaja osaleda.

[Ralf]

sotsiaalses elus vaja osaleda.

Eh, milleks?

Ise hakkasin Remarque' "Elusädet" lugema. Ei leidnud kooli raamatukogust midagi paremat.

[Storm]

Eh, milleks?

Ongi, parem istuda p2evad l2bi arvutis/teleka taga, lugeda yksinduses raamatuid ning suhelda enda parima s6bra Charley'ga. Spordi tegemisest ei tasu siin r22kidagi...Am I right or what ?


Ise olen aga selline, et eriti sellist ilukirjanudst ja muid aega n6udvaid raamatuid just vabast ajast ei loe, sest kahjuks just tiheda trennigraafiku k6rvalt seda eriti ei ole. V2iksena j2i natuke rohkem aega raamatutele ning siis sai ikka loetud Astrid Lindgreni teoseid, ning samuti ka Harry Potterit, kuigi jah viimaseid kahte pole j6udnud veel lugeda.

Kas keegi oskaks soovitada j2sku m6nda romntilise sisuga raamatut, mis ei j22ks sinna kuskile n6uka aega, vaid oleks just natukene kaasaegsem ning mis oleks ka nii kuskil 200lk maksimum? Kuid kui teate m6nda teliselt head romaani, ei tee need lisa lehekyljed ka suurt paha:P

[Forzelius]

Eh, milleks?

Ongi, parem istuda p2evad l2bi arvutis/teleka taga, lugeda yksinduses raamatuid ning suhelda enda parima s6bra Charley'ga. Spordi tegemisest ei tasu siin r22kidagi...Am I right or what ?

Kuule tõmba uttu Storm, mida sa kobised kõikidega. Inimestel on erinevad huvid ning sinul ei ole mitte mingisugust õigust neid maha teha. Kui osadele meeldib lugeda, siis las olla...

[Ralf]

Eh, milleks?

Ongi, parem istuda p2evad l2bi arvutis/teleka taga, lugeda yksinduses raamatuid ning suhelda enda parima s6bra Charley'ga. Spordi tegemisest ei tasu siin r22kidagi...Am I right or what ?

Täpselt!

[Reinuvader Rebane]

raamatud, peab ütlema, annavad viimastel aegadel rohkem ideid ja positiivset energiat kui enamik inimesi ümberringi. ühiskond on tõepoolest lollemaks jäänud, ausõna. sattud justkui kultuursesse seltskonda, aga siukest iba aetakse. tuntud inimesed näitavad end ekraanil, nosu umbe võetud ja panevad segast ( vihje Kanal 2 sünnipäevale nt.)
kuigi ma ei usu, et sellistel ka raamatute lugemisest abi oleks, pigem kõlaks nad tarka juttu ajada püüdes veel ebaloomulikumalt.

kahjuks on vältimatu et ma ei saa piirduda ainult arvuti ja raamatutega, isegi kui tahaks. peab päris elu ka välja kannatama, ei ole midagi teha.


eesti mütoloogia on ikka eriti pull. inimrasvast küünlad ja kääpavaimud. kui oleks ressursse korraldaks Eesti mütoloogia teemalise hingedeöö peo. mitte halloweeni, just hingedeöö. 2. november. ma püüdsin tegelasi joonistada teksti järgi aga see on väga raske, eeskujusid on vähe.

[Wisegirl]

Kas keegi oskaks soovitada j2sku m6nda romntilise sisuga raamatut, mis ei j22ks sinna kuskile n6uka aega, vaid oleks just natukene kaasaegsem ning mis oleks ka nii kuskil 200lk maksimum? Kuid kui teate m6nda teliselt head romaani, ei tee need lisa lehekyljed ka suurt paha:P

Maeve Binchy "Süüta pennine küünal" (700+ lk) ja Alice Hoffmani "Igapäevane nõiakunst" (221 lk) , viimasest on film ka vändatud, kus Sandra Bullcok ja Nicole Kidman peaosas.
Tiit Sepa "Ajatu elu", ulmeromaan, lehekülgi ikka üle kahesaja.

Oleneb, kui romantilist tahad?

[crackhead]

Nietzsche "Antikristus" on ka päris tore

[Storm]

Oleneb, kui romantilist tahad?

Mida rohkem, seda parem

[Ralf]

Storm. Loe "Triumfikaart". Autoriks Erich Maria Remarque ja raamatukogudest leitav pealkirja "Arc de Triomphe" all.

Juhtub isegi üks katkend olema.

"Joan," ütles Ravic. "Ära mõtle millelegi ja ära päri midagi. Kas sa näed neid laternatulesid ja tuhandeid kirevaid silte? Me elame sureval ajal, ja see linn vabiseb elust. Me oleme kõigest lahti rebitud ja meile on jäänud üksnes me südamed. Ma olin kuumaastikul ja nüüd olen ma jälle tagasi, ja sina oled iin ja sina oled elu. Ära rohkem päri. Su juustes on rohkem saladusi kui tuhandes küsimuses. Meid ootab öö, paar tundi ja terve igavik, kuni hommik aknale põristab. Inimesed armastavad teineteist, see on kõik. See on ime ja ühtlasi kõige enesestmõistetavam asi siin ilmas, ma tundsin seda täna ... kui öö lillepõõsas sulas ja tuul maasikate lõhna tõi; armastuseta oled nagu laip puhkusel, muud midagi, kui vaid paar daatumit ja juhuslik nimi, ja samahästi võiksid ka surra..."
Laternate valgus lõikas taksoaknast sisse nagu majaka keerlevate prožektorite tuli laevakajuti pimedusse. Silmad Joani kahvatus näos olid korrast väga läbipaistvad ja väga mustad. "Meie ei sure," sosistas ta Ravici embuses.
"Ei. Meie ei sure. Ainult aeg. Neetud aeg. See sureb alati. Meie elame. Meie elame alati. Kui sa ärkad, on kevad, ja kui sa uinud, on sügis, ja vahepeal on tuhat korda tali ja suvi, ja kui me teineteist tõesti armastame, oleme igavesed ja surematud nagu südametukse ja vihm ja tuul, ja see on väga palju. Me võidame päevi, kallim, ja kaotame aastaid, kuid kes sellest hoolib ja keda see häirib? Tund on elu. Silmapilk igavikule kõige lähemal... Sinu silmad säravad, tähetolm nõrgub läbi lõpmatuse, jumalad raugastuvad, kuid sinu huuled on noored, meie vahel väreleb mõistatus, Sina ja Mina, Kutse ja Vastus; õhtutest, hämarustest, kõikide armastajate joobumustest, iidetest innakisadest kuldseks palanguks kääritatud, lõputa rada amööbist Ruthini ja Estrini ja Helenani ja Aspasiani, paatinasiniste madonnadeni teeäärsetes kabelites, roomajatest ja elajatest sinuni ja minuni ..."
Joan lebas ta käte vahel, liikumatult, kahvatu näoga ja nii andunult, et näis peaaegu tõrksana - ja Ravic kummardus ta kohale ja rääkis ja rääkis - ja algul tundus talle, nagu vaataks keegi üle ta õla, mingi vari ja kordaks hääletult, ebamäärase naeratusega ta sõnu, ning Ravic kummardus veelgi sügavamale ja tundis, et Joan tuleb talle vastu, ja veel oli vari kohal, ja siis enam mitte.

[Cagefactor]

eile n2gin linnas raamatut bourne ultimatum plaanis ostaja l2bi lugeda