Tuled surnuks

[Ronet]

Tuled surnuks
Lights Out (2016)

Kui Rebecca kodust lahkus, arvas ta, et jättis oma lapsepõlvehirmud minevikku. Lapsena polnud ta kunagi kindel, mis oli päris ja mis mitte, kui tuled ära kustutati… Nüüd seisab ta noorem vend Martin silmitsi samasuguste seletamatute ja kohutavate sündmustega, mis kunagi ta enda terve mõistuse proovile panid ja tema turvalisuse ohtu seadsid. Hirmuäratav olevus, kes on salapärasel kombel seotud nende ema Sophiega, on taas ellu ärganud.

Aga kui Rebecca seekord tõele lähemale jõuab, saab täiesti selgeks, et kui tuled on kustunud, siis on kõigi nende elud ohus.

Loe täielikku tutvustust siit

[Ralf]

Erilisi kunstilisi ambitsioone filmil pole ja mingi põrandale sittuv nõgine koll saab ainult nii kaua huvitav olla. Õnneks tegelaste taustale ja psühholoogiale palju rõhku pandud, nii et nad on veidi enamat kui suvalised potentsiaalsed ohvrid, kelle kohta suurt midagi teada ei saagi. Arvasin, et

Spoiler :

Rebecca boyfriend on lihtsalt kahuriliha, aga üllatuslikult õnnestus tal isegi ellu jääda.

ARVUSTUS

[lostinthemist]

Väga rusuva ja depressiivse olustikuga "Lights Out" meenutas keerulisi peresuhteid ning seda läbivat vaimuhaiguse teemat kui metafoorina "Oculust," mis mõni aasta tagasi välja ilmus. Valguse-pimedusega mängimine oli päris lahe ja tegelaste pinna all on peidus rohkem kui esialgu tundub. Üldiselt jäin filmiga rahule, aga "Lights Out" jääb nüüd ilmseks viimaseks korraks, kui vaatan kinos õudusfilmi. Kinoelamus suudeti ära rikkuda kolme eesistuva tibi pärast, kes ei tahtnud vait jääda isegi pärast seda, kui ütlesin neile kaks korda "vaikust" ega jalaga seljatuge kaks korda lüües. Rääkimata veel huilgamisest, hüääni naerust ja telefoniga vilgutamisest. Miskipärast õudusfilmidele satub publiku hulka kõige rohkem inimkõntsa, kes ei pea lugu teistest inimestest. Täpselt sama lugu oli mõlema "The Conjuring" seansiga ja veel mingi õudusteosega, mille nimi ei meenu hetkel.
6/10

[Rasmus]

Käisin teisipäeval kell 11.15 vaatamas ja õnnestus praktiliselt tühi saal saada, nii et pääsesin õnneks lostinthemisti kirjeldatud koledustest puhta nahaga! Seansile otsustasingi minna umbes 20 minutit enne selle algust, kuna nägin Plaza kodulehelt, et pileteid on müüdud vaid üksikuid, ja eeldasin, et nõnda head juhust edaspidi enam ette ei tule. Kusjuures kohale jõudsin veidi pärast 11.30, mil film just algas, ja lõputiitrid rullusid umbes 12.45, nii et äraütlemata lühike on see teos küll.
Film meeldis umbes-täpselt sama palju, kui arvanud olin.

Pikemalt: http://oudusfilmiblogi.blogspot.com.ee/2016/07/tuled-surnuks.html

Blogis jäi mainimata see seik:
lastekaitsetädi on teresa palmeri korteris
lastekaitsetädi: "teresa palmer, kas sa arvad, et oled lapse kasvatamiseks sobilik?"
teresa palmer: "jh"
lastekaitsetädi vaatab korteris ringi, näeb seinal SLAYER-i postrit
lastekaitsetädi: "rly?"

[Soprano]

Blogis jäi mainimata see seik:
lastekaitsetädi on teresa palmeri korteris
lastekaitsetädi: "teresa palmer, kas sa arvad, et oled lapse kasvatamiseks sobilik?"
teresa palmer: "jh"
lastekaitsetädi vaatab korteris ringi, näeb seinal SLAYER-i postrit
lastekaitsetädi: "rly?"

Seal oli ju bong laual.

[Rasmus]

Ma tean, ma näinud seda filmi.

[ruut]

äraütlemata lühike on see teos küll

Aga tundus venivat nagu tatt.