Haihtumine (1988)

[Ralf]

Haihtumine (1988)
The Vanishing (1988) (1988)

Rex (Bervoets) ja Saskia (Steege) on Prantsusmaale sõitev noorpaar, kes ühel päeval peatuvad rahvarohke bensiinijaama juures. Saskia kaob jäljetult ning Rexi aastaid kestvaks kinnisideeks saab teadasaamine, mis tüdrukuga õieti juhtus.

Loe täielikku tutvustust siit

[Jolt]

Filmiveebi kokkuvõte annab ära kogu sisu, kuid ei riku head filmielamust. Olin mingi muu allika kaudu teadlik sellest, mida Spoorloos endast kujutab (kuigi, mäletasin veidi napilt). Vaadates üllatusin, et tegelikult saab kogu sisu kokku võtta vaid paari lausega. Enne nägemist eeldasin rõhuasetusi veidi valesti.

Ebalineaarselt kulgev film on väga hästi jälgitav ning püsivalt põnev. Lõpp oli päris... häiriv. Mulle meeldis, et viiteid lõpule puistati tegelikult kogu filmi kestel. Kui selgub, mis Saskiaga juhtus on see kuidagi üllatavalt loogiline. Veidi on sisusse põimitud arutlusi saatuse ja juhuslikkus teemadel, kuid mina jälgin filmi pigem põnevikuna ja lasin selle osa kõrvust veidi mööda. Kunagi uuesti vaadates olen ehk tähelepanelikum.

Etteheiteks vaid niivõrd palju, et lõpukaader on konkreetselt halb. Selle hetkeni vaataja kannatlikkust usaldanud ja intelligentsuse suhtes hästi meelestatud film tegi järsu pöörde, koputades pumppüssiga oimukohale ja küsis, et kas said ikka aru, et mis "kuldsetest munadest" filmi esimeses kolmandikus räägiti.

[Forzelius]

Peaks ka ikka selle ära vaatama. Mingi hetk oli ta ka "ostetud", kuid siis "müüsin maha".

[Ralf]

Jolti sisututvustust puudutava kommentaariga 100% nõus, muutsin selle ära.

[Forzelius]

Fantastiline lugu, mille alusel ameerika uusversioon, mida omal ajal muidugi ahvivaimustusega jõllitasin, kahjuks vändati. The Vanishing (1993). Kummaline on, et sama lavastaja suutis teha sisult 2 sarnast filmi ent karakteristikalt 2 täiesti erinevat. Spoorloos on intelligentne ning kompleksne lugu kahe mehe kinnisideest, Vanishing ühe. Ma pole üheski filmis näinud vast paremat põhjust inimrööviks või kuriteoks üleüldse, kui siin antagonisti sõnul:

Spoiler :

My daughter was bursting with pride. But I thought that her admiration wasn't worth anything unless I could prove myself absolutely incapable of doing anything evil. As black cannot exist without white, I logically conceived the most horrible deed that I could envision right at that moment.

Väga kahju ka peategelase raskustest eluga edasi minna, aga võimatu aru saada, mis inimese peas sellisel hetkel toimub. Täiesti usutav on ka tema enda suust kuuldud fakt, et ta isegi ei sooviks röövijale viga teha, vaid sooviks lihtsalt teada, miks. See on see, mis võib juhtuda peale 3 aastat mõtlemist ja mõtlemist. Kas ikka veel, kus, miks...Kiitma peab ka narratiivi, mis Vanishingis palju igavam oli. Ajas liigutakse edasi-tagasi ning detailidele pannakse suuresti rõhku. Mõni moment hakkasin juba reaalselt nautima antagonisti mõttemaailma, kuna kõik oli puht-geniaalne, mis ta ajus toimus. Selle positiivse üllatuse võimaldas ka see, et uusversioonis midagi sellist aset ei leidnud.
Ja atmosfäär - nii kõhe ja vastik, et paneb tahtma mitte kunagi Prantsusmaale minna, olgugi, et enamjaolt on tegu Hollandi filmiga. Peaaegu mitte-eksisteeriv soundtrack ja kui seda ka on, siis on see klassikaline 80-ndate sünt. Eerie.
Psühholoogiliselt vägagi nauditav ja tund 40 möödusid ülimalt kiiresti. Ma läheks isegi nii kaugele ja ütleks, et see on üks parimaid oma elemendis. Kuramuse kahju ainult, et lõpp nii suur šokk polnud tänu uusversiooni nägemisele. Spoorloos on 10/10 film.