Naised

[Soprano]

Naised
Elles (2011)

Kõige väljakutsuvam film Berliini ning Toronto filmifestivalidel 2011.

"Naised" peaosas mängib Oscari-võitja Juliette Binoche heal järjel olevat pariislannast ajakirjanikku Anne’i, kes uurib kahe tudengist prostituudi elu (Joanna Kulig ja Anaïs Demoustier) eesmärgiga neist lugu kirjutada. Rutiinse töö-ülesandena algav juhtum võtab Anne’i jaoks kiirelt isikliku pöörde ning naine saab tõmmatud kahe metsikul kombel iseseisva noore naise maailma, mis sunnib teda otsa vaatama omaenda füüsilistele vajadustele ja ihadele.

"Naised" on tunnustatud Poola päritolu filmirežissööri Malgoska Szumowska ("33 stseeni elust") neljas mängufilm. Filmi stsenaariumi kirjutas ta kahasse Tine Byrckeliga, kes on ajakirjanik ja psühhoanalüütik. Prantsuse dokumentalisti Hélène de Crécy abiga intervjueerisid filmi autorid noori nais-prostituute nii Prantsusmaal kui Poolas ja nagu Byrckel hiljem nentis, kohtusid nad seda tehes “noori naisi, kes suhtusid oma tegevusse palju suurema uhkustundega ja sundimatusega kui oleks osanud ette kujutada.”

http://kinosoprus.ee/

Loe täielikku tutvustust siit

[Ralf]

Väljakutsuvaks nimetada on liig, kuid tore draama. Meeldis, et prostituutiametit näideti natuke positiivsemas valguses ning üriti pisut kohmaka montaažiga demonstreerida, kuidas nende elus on kõik see olemas, mis puudub frigiidseks muutunud pereema omas (isegi materiaalses mõistes, libudel ei paista suurt midagi puudu olevat, samas kui Juliette Binoche'i tegelane unistab kenast maasturist, samal ajal kui mees omale akutrelle ostab ). Viimane peaks ju kõigi eelduste kohaselt õnnelikum olema, kuid tuleb välja, et prostituudid ei pane oma klientide rahuldamist pahaks, ent pereemal on meeletuid raskusi oma olulisimate klientidega - abikaasa ja lastega, rääkimata sellest, et isiklik vabadus ja elurõõm on ammu kadunud. Binoche'ile oli see võib-olla veidi igav roll, edaspidi võiks oma võimekusele vastavaid väljakutseid võtta.

NC-17 oli ehk tiba karm, aga mis sa MPAA põrssailt ikka ootad.