Mad Max 2: Maanteesõdalane

[Ralf]

Mad Max 2: Maanteesõdalane
Mad Max 2: The Road Warrior (1981)

Endisest seadusesilmast Max Rockatanskyst (Gibson) on saanud üksik uitaja, kes sõidab mööda tuumasõja üle elanud Austraalia maanteid ja otsib nüüd ülihinnalist bensiini. Saatuse tahtel on ta sunnitud kaitsma hulka bensiinitöötlustehase inimesi, kes on vaenujalal kohalike bandiitidega, eesotsas ohtlik Lord Humungus (Nilsson).

Loe täielikku tutvustust siit

[.Raimz.]

Minu arust kõige parem osa Mad Maxi triloogiast. Kellele antud šanr meeldib soovitan vaadata. 8/10

[Ralf]

Mad Max 2 ehk The Road Warrior algab proloogiga, mis kirjeldab kõrbemaailma, millest on Austraalia pärast tuumasõda saanud, seejärel näidatakse aga Mad Max'i triloogia kangelast Max Rockatanskyt (Mel Gibson) sõitmas oma V8 Pursuit Specialiga, seltsiks koer ja relvaks kaheraudne kärbik, mille padrunid on otsakorral. Temast on saanud üksik uitaja, kes kihutab mööda tühje maanteid ja otsib nüüd hinnalist ja napis koguses leiduvat bensiini. Esimene rida dialoogi ei kostu enne kümnendat minutit, kuna avastseeniks monoloogi järel on CGI-vaba vana kooli tagaajamine, mille järel kohtub Max veidrikuga, kes juhatab ta bensiini töötlus- ja pumpamisjaama, mida hoiab enda hirmuvalitsuse all Lord Humungus oma kõrilõikajatest ja muidu bandiitidest koosneva jõuguga.

Kui kaks aastat varasem Mad Max, mida ma esimest korda vaatasin alles natuke rohkem kui aasta tagasi ja teistkordselt aasta lõpus, kujutab endast pigem pooleldi haaravat ja suhteliselt põnevat kättemaksudraamat, siis noorena ribadeks vaadatud VHS-ilt ja hiljuti kaks korda üle vaadatud järjelugu muudetakse veider kaheksakümnenda aasta kultusfilm roostetanud raua, auguliste nahkriiete ja lahedate relvade, sõidukite ja klassikaliste filmitegemismeetodite kaasabil eepiliseks düstoopiamäruliks, mille lõppedes on tahtmine uuesti ja uuesti näha. The Road Warrior võtab esimesel tunnil tuure üles, tutvustades meile räpast ja sünget ja vägivaldset tühermaad ning Rockatansky kujutusi enda tulevikust ja tema olematuid unistusi; viimasel kolmandikul leiab aset aga üks tooremaid maanteetagaajamisi, mille käigus leiab kasutust ka Max'i kaheraudne.

Niisuguseid filme tänapäeval enam naljalt ei tehta... ikka võetakse appi arvuti, samas kui kasvõi Mad Max 2 eriefektid ja tagaajamised näevad palju muljetavaldavamad välja kui digitaalselt loodud märul. Pooleteisetunnine ajutööd mittevajav seiklus, väike vägivaldne kinopõrgu. Eelmise aasta Doomsday'd [5/10] oli küll kaunis tobe ja imelik, kuid see-eest meenutas vähekenegi Max'i triloogiat, mistõttu soovitan Rockatansky fännidel ka sellele pilgu peale heita. Vähekvaliteetne, kuid üsna tase siiski.

[Goblin]

Ka minu arust parim triloogias, võib öelda isegi et üks parimaid oma zanri esindajaid. Film mida võin lõputult vaadata

[Rain]

Märgatavalt parem kui esimene, ja seda suht igast küljest. Vähemalt siin oli mida vaadata, erinevalt esimesest, kus enamus aja vaid räägiti ja oldi "niisama-lahedad". : ) 8/10