Õuduste öö

[Soprano]

Õuduste öö
Fright Night (2011)

Abiturient Charlie Brewster (Anton Yelchin) on eluga rahul: ta liigub populaarsete õpilaste seltskonnas ning käib kooli kõige ihaldatuma tüdruku Amyga (Imogen Poots). Uued kaaslased on muutnud ta aga sedavõrd ülbeks, et ta on keeranud selja koguni oma parimale sõbrale (Christopher Mintz-Plasse). Probleemid algavad aga päevast, mil saabub Jerry (Colin Farrell), Charlie uus naaber. Mees tundub esmalt olevat väga lahe tüüp, aga midagi on temas siiski imelikku. Sellest ei saa aru mitte keegi, kaasa arvatud Charlie ema (Toni Collette). Olles pealtnägijaks jubedale vahejuhtumile, pole enam vähimatki kahtlust - Jerry on vampiir. Suutmata kedagi selles veenda ning saamata abi ka vampiirikütina esinevalt Las Vegase mustkunstnikult Peter Vincentilt (David Tennant) peab Charlie leidma ise viisi selle koletise hävitamiseks.

Loe täielikku tutvustust siit

[CM-Girl]

Väga hea film, mulle meeldis. Piisavalt põnev ja huvitav. Ei venitatud ehk siis igav ei hakanud. Jerry vampiirisilmad - Big Like! Armu või ära. =D Kuigi tema..hmm..vampiirinägu (kui nii öelda) oli naljakas, ajas muigama. Huvitav oli näha peaosas Anton Yelchinit, minu arvates sai täitsa hästi oma rolliga hakkama. Kudos. Mingi aeg vaatan filmi originaali (ja selle järje ka ära).

8,5/10

[Spellbound]

Tõik, et Fright Nighti stsenaristiks oli I Am Number Four nimelise jälkuse kirjutanud Marti Noxon, andis endast tunda, kuid väike sats kogemust Angeli ja Buffy seriaalide juures ei lasknud žanriklišeedel filmi täiesti ära rikkuda, vaid leitud oli uus, värskem lähenemine vanale loole.

Hollywood panustab aga üha enam indie või siis lihtsalt low budget filmide režissööridele ja viskab neile ette kommertslikke puntraid, mis võib olla mõne teise režissööri kätes oleks täiesti läbi kukkunud, aga väikeste ja leidlike indie`de tegijad oskavad ka kõige konkreetsemale žanrifilmile elu sisse puhuda. Täpselt nagu Jonathan Levine - algul leidlik väike slasher All the Boys Love Mandy Lane, siis staaridega "indie" feel good film 50/50 ja lõpuks stuudioorjusesse langemine ehk Warm Bodies (Twilight with zombies). Põhimõtteliselt tiritakse oma debüüdi või alles teise filmi järel stuudio hõlma alla, aga materjaliks on elulise draama asemel young adult adaptsioon või mõni muu võimalik kassamagnet.

Seda suurem oli üllatus kui selgus, et Fright Nighti taga seisab Craig "Lars and the Real Girl "Gillespie ja tuntud Hispaania operaator (The Others, Mar adentro, The Road), kelle talent on pandud hiljem tööle hoopis Twilightide ja muude loomade juures. Hollywood on kaval. Võtame kodumaal või omas skenes kuulsaks saanud ja rakendame neid suurte summadega meelitades solgi juures, mida keegi muidu ei puutuks.

Õnneks ei ole Fright Night solk. 6/10

[damon]

Mõnusa huumoriga, tempokas vampiirikas.

Spoiler :

Meeldis, et ei olnud väga venitatud klassikaga, et naaber on vampiir/paha/või krt teab mis. Asuti suht kiiresti "asja" kallale.

8/10

[Rasmus]

Kuidagi hästi valus oli vaadata neid hetki, kui Yelchin autode läheduses oli. Kohe filmi alguses on näiteks stseen, kus ta mingeid terava otsaga müügisilte pagasnikusse tõstab. Ja keskosas muidugi see tagaajamine, kus Colin Farrell oma autoga Yelchinit rammib. Selline "ärge tehke talle liiga, ta võib murduda" tunne.
Arvustuses rääkisin natuke filmist ka.

[Ralf]

Kuidagi hästi valus oli vaadata neid hetki, kui Yelchin autode läheduses oli. Kohe filmi alguses on näiteks stseen, kus ta mingeid terava otsaga müügisilte pagasnikusse tõstab. Ja keskosas muidugi see tagaajamine, kus Colin Farrell oma autoga Yelchinit rammib. Selline "ärge tehke talle liiga, ta võib murduda" tunne.
Arvustuses rääkisin natuke filmist ka.

Taipasin alles nüüd, et Yelchin ja Imogen Poots enne "Green Roomi" ka ühes filmis koos mänginud, ehk siis "Fright Night".