Kirjad Inglile

[eerik]

Kirjad Inglile

Letters to Angel



Vene vägede koosseisus Afganistani sõjas kadunuks jäänud Jeremia Juunas Kirotaja taasilmub vanematekoju, neljaks päevaks oma isa matustele. Film tegelebki nende kodus oldud päevadega



Täielikku tutvustust loe siit.

[GabrielA]

Mängin ise ka seal filmis...

[eerik]

Solaris Kino kodulehe järgi esilinastub see juba 28. jaanuaril:




Afganistanis sõdinud ja koduste teada seal hukkunud Jeremia Juunas Kirotaja (Tõnu Oja) naaseb 21 aastat hiljem Eestisse isa matustele. Lääne ühiskonnast võõrdunud ja moslemi usu omaks võtnud meest seob siinse eluga vaid mälestus oma tütrest Inglist, kelle nuttu ta kunagi ammu telefonist kuulis. Aastatetagune kodune väikelinn, kust Jeremia asub otsima jälgi oma tütrest, võtab mehe vastu võõra kummituslinnana, mille elukorraldust dikteerivad naised. Midagi on aga siinses maailmas lootusetult kaotsi läinud, ja naised näevad just Jeremias seda, kes suudaks pakkuda leevendust sellele halvavale tühjusetundele, mis nende eludes valitseb.



Osades Tõnu Oja (“Taarka”) ning galerii andekaid ja isikupäraseid naisi nagu Katariina Lauk (“Somnambuul”, “Püha Tõnu kiusamine”), Ragne Pekarev, Tiina Tauraite (”Püha Tõnu kiusamine”, “Sügisball”), Mirtel Pohla (“Sügisball”, “Jan Uuspõld läheb Tartusse”) jt. Režissööriks rahvusvaheliselt pärjatud Sulev Keedus (“Georgica” , “Somnambuul”). Kaadrid Eesti oludest vahelduvad filmis piltidega Jeremia teisest kodumaast Afganistanis, mis on üles võetud Loode-Aafrikas Mauritaanias.

[eerik]

Trailer: http://vimeo.com/18621498

[Defka]

varsti juutuubis kah klipp üleval .

edit: http://www.youtube.com/watch?v=XKLgMPTbDoU

[eerik]

Üsna veider film. Tõnu Oja kehastatud Kirotaja satub kunagisse kodulinna naastes kummaliselt hullumeelsesse keskkonda, kus valitsevad seksuaalselt rahuldamata naised. Mehed on enamasti kas hullud või armees. Ja ega neid polegi vaja. Populatsiooni jätkamiseks piisab vaid nende spermast. Seiklused selles linnas on vürtsitatud paraja huumoriga, mistõttu on filmi vaatamata selle loo kurvameelsusele päris lõbus vaadata.

Paratamatult tekib aga vaimusilmas võrdlus "Püha Tõnu kiusamisega" nii süžee kui mõtete poolest. Mõlemad saavad alguse isa matuste pärast, kulgevad läbi kummalise keskkonna ning uurivad tänapäeva lääneliku ühiskonna veidrusi. Kuid "Kirjad Inglile" ei jaga hinnanguid ega otsi lahendusi sisemistele moraaliprobleemidele, Jeremia tahab lihtsalt enda tütart leida.

Soovitan! 4/5


Kripeldama jäi vaid see, et kas araabia kirjakeeles mitte paremalt-vasakule ei kirjutata? Kirotaja tegi seda igatahes meile tavapäraselt vasakult-paremale.

[Trash]

Kripeldama jäi vaid see, et kas araabia kirjakeeles mitte paremalt-vasakule ei kirjutata? Kirotaja tegi seda igatahes meile tavapäraselt vasakult-paremale.

Minu arust kirjutas ta eesti keeles, käekiri oli lihtsalt selline ujuv.

Endal sama hinne, ehk siis 8/10.

[Spellbound]

Omapärase stiiliga, meenutas paljusid teisi samalaadse sisuga filme, kuid see ei kahanda sugugi filmi lähenemist teemale. Siit võib välja lugeda palju, aga minu puhul jäi domineerima kaotatud elu otsingud.
Lavastuselt tõsiselt kena, näitejatöödelt piisavalt veenev ning sisuliselt huvitavalt üles ehitatud film kaotusest ja sellega leppimisest. 8/10

[rauls]

Kummaline ja mitte just kergesti arusaadava sisuga film. Ikkagi Keedus ju! Visuaalselt igati kena teos.
Pikemalt siin:
7,5/10

[Spellbound]

Kummaline ja mitte just kergesti arusaadava sisuga film. Ikkagi Keedus ju! Visuaalselt igati kena teos.
Pikemalt siin:
7,5/10

Minu jaoks oli teistkordsel vaatamisel juba üsna selge, millest film siiski räägib. See on siiski minu arusaam filmist ja ei pruugi tõele vastata,

Spoiler :

aga see, et film algab tegelikult lõpuga, pani mind mõtlema, et koju tagasi jõudmine polnudki midagi muud kui hinge rännak koju või siis hinge lepituse otsingud ning seda hoidis siinilmas veel Ingli nutt ja ei miski muu. Arvan, et ta oligi, nagu lõpus mainis surnud või suremas või siis poolsurnud, sest miks siis muidu olid kodulinnas kõigil araabiapärased nimed. Seda mõtet toetavad veel linnas toimunud terrorismivastased õppused, mistõttu oli pidevalt kuulda plahvatusi, reaktiivlennukite ülelendamist, kuulirahesid ning isegi oli näha surma, mis oli küll simuleeritud, aga siiski. See kõik muutis tema kodulinna väga sarnaseks Afganistanile, kus samuti on kõigi eelduste kohaselt kuulda sõjategevust. See, et ta lõpus rongi järele jooksis, on üks kõige tavalisem sümbol ehk siis püüe saada kätte midagi kättesaamatut, juba kadunud ja kaotatud. Minu arvamust tugevdas veelgi Kirotaja lause lõpus, kus ta ütles, et läheb tagasi mägedesse, aga kas see tähendas, et ta läheb edasi teise ilma või et kui ta saab terveks, läheb elab ta edasi juba 21 aastat elatud elu ja kõrvalpõige kodulinna oli lihtsalt poolsurnu pettekujutelm kaotatud elust ja kaotusega leppimisest? Linnas toimunu ja sealsete veidrate ja hullumeelsete elanikega kohtumine võis olla lihtsalt vastandumine tema uue eluga moslemina, et maha jäänud elu pole midagi võrreldes uue kodumaaga. Huvitav on tõdeda, et Keedus tegi filmi, mis sarnaneb päris palju teistele Euroopa igaastastele kunsti - ja seisundfilmidele. Mitte, et see halb oleks, aga on rõõm näha, et Eesti film ei pea olema midagi sellist, mis on seeditav ainult meie jaoks, vaid ka ülejäänud filmimaailma seas.

[rauls]

Spoiler :

aga see, et film algab tegelikult lõpuga, pani mind mõtlema, et koju tagasi jõudmine polnudki midagi muud kui hinge rännak koju või siis hinge lepituse otsingud ning seda hoidis siinilmas veel Ingli nutt ja ei miski muu. Arvan, et ta oligi, nagu lõpus mainis surnud või suremas või siis poolsurnud, sest miks siis muidu olid kodulinnas kõigil araabiapärased nimed. Seda mõtet toetavad veel linnas toimunud terrorismivastased õppused, mistõttu oli pidevalt kuulda plahvatusi, reaktiivlennukite ülelendamist, kuulirahesid ning isegi oli näha surma, mis oli küll simuleeritud, aga siiski. See kõik muutis tema kodulinna väga sarnaseks Afganistanile, kus samuti on kõigi eelduste kohaselt kuulda sõjategevust. See, et ta lõpus rongi järele jooksis, on üks kõige tavalisem sümbol ehk siis püüe saada kätte midagi kättesaamatut, juba kadunud ja kaotatud. Minu arvamust tugevdas veelgi Kirotaja lause lõpus, kus ta ütles, et läheb tagasi mägedesse, aga kas see tähendas, et ta läheb edasi teise ilma või et kui ta saab terveks, läheb elab ta edasi juba 21 aastat elatud elu ja kõrvalpõige kodulinna oli lihtsalt poolsurnu pettekujutelm kaotatud elust ja kaotusega leppimisest? Linnas toimunu ja sealsete veidrate ja hullumeelsete elanikega kohtumine võis olla lihtsalt vastandumine tema uue eluga moslemina, et maha jäänud elu pole midagi võrreldes uue kodumaaga. Huvitav on tõdeda, et Keedus tegi filmi, mis sarnaneb päris palju teistele Euroopa igaastastele kunsti - ja seisundfilmidele. Mitte, et see halb oleks, aga on rõõm näha, et Eesti film ei pea olema midagi sellist, mis on seeditav ainult meie jaoks, vaid ka ülejäänud filmimaailma seas.

Väga huvitav mõttekäik sul! Jah, tegelt võib ka nii asja võtta, et kõik toimunu oli lihtsalt Kirotaja kujutelm. Sa võiksid blogis eraldi arvustuse teha

[Spellbound]

Spoiler :

aga see, et film algab tegelikult lõpuga, pani mind mõtlema, et koju tagasi jõudmine polnudki midagi muud kui hinge rännak koju või siis hinge lepituse otsingud ning seda hoidis siinilmas veel Ingli nutt ja ei miski muu. Arvan, et ta oligi, nagu lõpus mainis surnud või suremas või siis poolsurnud, sest miks siis muidu olid kodulinnas kõigil araabiapärased nimed. Seda mõtet toetavad veel linnas toimunud terrorismivastased õppused, mistõttu oli pidevalt kuulda plahvatusi, reaktiivlennukite ülelendamist, kuulirahesid ning isegi oli näha surma, mis oli küll simuleeritud, aga siiski. See kõik muutis tema kodulinna väga sarnaseks Afganistanile, kus samuti on kõigi eelduste kohaselt kuulda sõjategevust. See, et ta lõpus rongi järele jooksis, on üks kõige tavalisem sümbol ehk siis püüe saada kätte midagi kättesaamatut, juba kadunud ja kaotatud. Minu arvamust tugevdas veelgi Kirotaja lause lõpus, kus ta ütles, et läheb tagasi mägedesse, aga kas see tähendas, et ta läheb edasi teise ilma või et kui ta saab terveks, läheb elab ta edasi juba 21 aastat elatud elu ja kõrvalpõige kodulinna oli lihtsalt poolsurnu pettekujutelm kaotatud elust ja kaotusega leppimisest? Linnas toimunu ja sealsete veidrate ja hullumeelsete elanikega kohtumine võis olla lihtsalt vastandumine tema uue eluga moslemina, et maha jäänud elu pole midagi võrreldes uue kodumaaga. Huvitav on tõdeda, et Keedus tegi filmi, mis sarnaneb päris palju teistele Euroopa igaastastele kunsti - ja seisundfilmidele. Mitte, et see halb oleks, aga on rõõm näha, et Eesti film ei pea olema midagi sellist, mis on seeditav ainult meie jaoks, vaid ka ülejäänud filmimaailma seas.

Väga huvitav mõttekäik sul! Jah, tegelt võib ka nii asja võtta, et kõik toimunu oli lihtsalt Kirotaja kujutelm. Sa võiksid blogis eraldi arvustuse teha

Kavatsengi oma üli pikaajalise pausi selle arvustusega lõpetada ja blogi taas käima lükata. Näpud sügelevad juba