"Paljasjalgne Geni" sündmustest on möödunud 3 aastat. Gen näeb endiselt õudusunenägusid, kuid elu Hiroshimas hakkab tasapisi laabuma. Tuumaplahvatused on jätnud oma jälje kõigile: vanakesed hakkavad sõna "pomm" kuuldes värisema, õpetajad räägivad uuest Jaapani konstitutsioonist, milles on kirjas otsustav "ei" sõjaks valmistumisele. Kaltsakad jooksevad Ameerika autode järel, karjudes: "Isa-ema tappis pomm, hungry, hungry!". Okupatsiooniarmee sõdurid viskavad neile aga peoga šokolaadikompvekke.

Gen elab endiselt koos emaga ja nende juurde tulnud Ryuta’ga, kes on nii sarnane hukkunud Shinji’le. Geni ema töötab vabrikus, ent tunneb end päev-päevalt üha halvemini. Ka Gen püüab natuke vanametalli korjates raha teenida, ta leiab endale kodutute hulgast sõpru, armub esimest korda... Isa, Shinji ja Eiko kolbad seisavad aga endiselt voodi kohal riiulil. Sõda on lõppenud, ent mälestus sellest on jäänud. Seda on võimatu mälust kustutada.

http://www.kino.ee