Bhutani neljas kuningas kuulutas 1970ndate lõpus, et rahva õnneindeks on palju olulisem kui sisemajanduse kogutoodang. Aastakümneid hiljem juhib see filosoofia endiselt Bhutani poliitikat. See dokumentaalfilm jälgib vaikselt kahte „õnneagenti“, kes läbivad Bhutani Himaalaja, kogudes andmeid ainulaadse õnneindeksi tarbeks. Nagu rahvaloendajad külastavad nad kõrvalisi külasid, kogudes vastuseid isikliku heaolu mõõtmiseks. Amber üks agentidest on samas kimpus isikliku eneseteostuse sooviga. Film julgustab vaatajaid peegeldama oma arusaama õnnelikkusest. Kui õnnelikkust arvutatakse skaalal nullist kümneni saab selles mõtlikus ja mõtlemapanevas filmis selgeks, et õnne numbritesse surumine on võimatu.