Filmis on võetud sihikule jahimehed eurooplased, kes käivad Aafrika savannides veetmas teist tüüpi perepuhkust, küttides sealseid metsloomi ja kogudes enda kontole justkui punktidena erinevaid eksootilisi loomaliike. Närvi ajab siin osasid ilmselt see, et Seidl ei lähe lihtsa hukkamõistu teed, vaid jälgib pigem oma katsealuste, küttide, elu savannis samamoodi nagu need jälgivad loomade oma. Püssi asemel on Seidli käes aga kaamera, nii et ükski jahimees filmimise käigus küll kuuli kõhtu ei saa, aga nad on dokitegijal pidevalt nö sihikul, ise arugi saamata, et on filmi nii öelda märklauaks.