Kõik kel vanust üle 40, peaksid mäletama Tallinna linnapildis liikumas isegi rohkem mustanahalisi kui seda praegu näha võib. Film aitab mõista selle üllatava olukorra tagamaid, põimides arhiivikaadritest loo NSV Liidu–Aafrika suhetest 1960ndatest 1990ndateni, seda nii poliitilise, haridusliku kui ka majandusliku koostöö vallas. NSV Liit oli väga varmas hõivama ideoloogilist ja majanduslikku tühimikku, mille jätsid 1960ndate aastate alguses Lääne koloniaalriigid Sahara-tagusesse Aafrikasse. Sinna saadeti suures kogustes kõiksugu tehnikat ja teadmisi, nõukogude õppeasutustes (sh. ka Tallinna Merekoolis) õpetati aga välja terved põlvkonnad noori aafriklasi. Film on tõeline kinokunsti eksperiment, sest kogu film on kokku pandud vanadest filmimaterjalidest. Režissööri vaatenurka lubab aimata ainult montaaž, kaadritagusest jutustajast on loobutud. Sellisena võib seda filmi olla tõenäoliselt raske jälgida neil, kel taustateadmised tollest ajastust puuduvad, teistele on see aga üllatav maiuspala, hõllanduslik, lustakas ja mõtlemapanev ühtaegu.