Metsas ei saa me peituda enda siseilma varjukülgede eest, samas ta hoiab ja kaitseb meid selles kogemuses. Nii astub mets filmi peategelastega vaiksesse dialoogi. Sama mitmekihiline nagu metsa sümbol, on ka inimloomusele nii tuttav üksindus. Asenduskodus elavate Nikolai ja Camille maailmatajusse on see tunne sügavalt juurdunud ja nad üritavad omal viisil sellega leppida. Camille on sündinud hüljatuna, ema jättis ta sünnitusmajas maha ja isa on samuti vastutusest loobunud, et teise naisega pere luua. Nikolai elab sissepoole ja tema minevikupained avanevad vaatajale aegamööda. Janunedes perekonna ja läheduse järele, veenab ta Camille endaga metsa põgenema. Ta soovib saada isaks keda tal kunagi ei olnud. Kaks üksildast hinge proovivad luua perekonda, mis ehk saabki eksisteerida ainult täielikus isolatsioonis suure maailma eest.