Filmiveeb.ee foorum

Positiivse mulje on jätnud siiamaani Stephen Kingi "Kõik on mõeldav". Esimesed 3 lugu on väga head olnud ja suht hea tempoga läheb, sest ta oskab panna mind täiesti sellele lainele sisse elama. 5+

Kivirähki "Jutud" nüüd läbi loetud. Üsna hea lugemine oli, enamus ta parematest lühijuttudest kokku köidetud.
Neid jutte lugedes jäi mulje, et Kivirähk suudaks ka kriminullide ja õudukate tandril laineid lüüa, kui ta vaid tahaks, siiamaani on ta oma spetsiifilise stiili juurde kindlaks jäänud, mis ei ole üldse paha.
Järgmiseks tõenäoliselt "Kuritöö ja karistus" ning "Idioot" Dostojevskilt.

Chuck Palahniuk'i Choke. Olin üpris kindel, et midagi Fight Club'i väärilist selles ei peitu, aga võta näpust - väga häirivalt humoorikas teos. Nüüd on kirjaniku vastu huvi kõvasti suurenenud ja kindlasti üritan ka mõned tema teised raamatud soetada.

mälu värskenduseks Sin City The Hard Goodbye , A Dame To Kill For ja The Big Fat Kill. Homme asun Family Valuesi kallale ja vb loen 1000. korda That Yellow Bastardi ka ära. Kuradi hea kraam ikka.

Frank Milleri 'Family Values', 'That Yellow Bastard', 'Booze, Broads, & Bullets' ja 'Hell and Back'. Pluss veel Palahniuki Fight Club.

Dostojevski "Kuritöö ja karistus" raamatukokku tagasi viidud. Ei jätnud sellist sügavat muljet nagu enamus ümberringi räägivad. Masendust ka ei tekkinud, nagu oli lubatud. Palju oli dialooge, vastupidiselt siis Hugo "Jumalaema kirik Pariisis'ga", kus oli rohkem kirjeldusi. A psühholoogilises võtmes oli teos tase omaette. Lugeda kõlbab igal juhul.
Edasi võtan kas "Meistri ja Margarita" või "Idioodi".

Hetkel loen tasapisi Dostojevski "Idiooti" ning juba mõnda aega ootavad oma järge laual Hemingway "Pidu sinus eneses" ja Cervantese "Don Quijote", mis mul on kuskil poole peal.

Keisri hull
Kross noh

E. Hemingway - "Old Man And The Sea"

Kuna ei viitsinud eestikeelset raamatut otsides mööda raamatukogusid kammida, otsustasin antud raamatu originaalkeeles osta ja läbi lugeda.

Tõeline šedööver..

Hetkel käsil: Stephen King - "The Dead Zone"

Bartimaeuse triloogia Jonathan Stroudi poolt ehk siis-

Samarkandi amulett
Golemi silm
Ptolemaiose värav

Väga omapärane ja humoorikas ulme.

Ei loe väga palju, kuna minul nõuab see suurt keskendumist, selleks ma aga väga tihti võimeline pole. Pigem lebotan niisama arvuti taga või nii. Kohustusliku kirjandusega üritan ikka toime tulla, sealt pärineb ka hetke lemmikteos: Remarque "Taeval ei ole soosikuid".

Viimasena sai läbiloetud John Irving'i Veemeetodimees ja kohe otsa tema Garpi maailm. Üldiselt mulle ei meeldi sama autori raamatuid ühtejärge lugeda, kui tegu pole just sarjaga, sest et muidu väga omapärane stiil võib nii veidi igavaks muutuda ja elamust rikkuda. Kuid hetkel on lihtsalt nii vähe aega, et raamatukogu tähtajad võivad üle venida ja seetõttu peab oma riiulil leiduvaga piirduma.

Aga mõlemad romaanid on tõesti väga head. Peategelased on lihtsalt liiga omapärased ja ohtralt naljakaid, ent elulisi, kõrvaltegelasi leidub mõlemas raamatus samuti külluses. Kogu see argipäevas leiduv komöödia ja draama ja tragöödia on Irving'i poolt lihtsalt nii pagana osavalt kokkupõimitud ja üleminekud on ka eriti mõjuvad.


Hetkel aga loen Palahniuki Non-fiction't ja ka Calvin & Hobbes'i. Viimane on tõesti geniaalsus^3. Kui ülemäära rikkaks saan tellin Amazon'st kindlasti täieliku kogu.

Kui kevadvaheajal Pariisis olin, siis bussisõidu ajal lugesin Chuck Palahniuk'i "Kaklusklubi," mis oli tõesti hea ja võimas raamat. Suutis mind natuke mõjutada - ühes kohas peategelane kirjeldas, kuidas ta soovis kõike ilusat hävitada. Ma tundsin samasugust tunnet Eiffeli tornis, et tahaksin seda hävitada, aga kõigest paariks sekundiks.

Enne seda lugesin vahetult raamatut "Kuristik rukkis," mis oli samuti väga hea raamat.

Hemingway "vanamees ja meri" "ja päike tõuseb.."
Vonnegut "komejant"
"Eesti Mütoloogiad"
"tants aurukatla ümber"
"hundi silmas"