Filmiveeb.ee foorum

Tegin väikese pausi filmide vahele ja lugesin siis taaskord Fausti läbi.
Edasi võtan Potteri viimase käsile..

hau wrote:"Läänerindel muutuseta" sai ära. Väga hea sõjaraamat oli.

Sulle soovitaks siis ka "Aeg antud elada, aeg antud surra".

Parim sõjaromaan, mis ma lugenud olen, on kahtlemata "Noored lõvid" !

Kaido wrote:Parim sõjaromaan, mis ma lugenud olen, on kahtlemata "Noored lõvid" !

Minul ta vist päris lemmik siiski ei ole, sügavaim kummardus läheb ilmselt Remarque'le. Aga väga hea on "Noored lõvid" tõesti. Näitab ülihästi kogu selle sõja suhtelisust. Üldiselt sain esimest korda lõpuni aru, milline oli suhtumine juutidesse tervel maakeral, enne II MS. Ajuti esinevad üldfilosoofilised arutlused on väga head, eriti hästi jäi meelde see kindrali vs reamehe positsioon sõjas. Ning muidugi tabav ja õiglane kriitika sõdurielu mõttetuse kohapealt, eriti siis kui aktiivset sõjategevust ei toimu, reaalses sõjas on olukord juba absurdne, mitte enam mõttetu.

Keegi "Punane elavhõbe" on lugenud või teab midagi head selle kohta öelda?

"Harry Potter ja surma vägised" langes hiljuti loetud raamatute nimistusse.
Hetkel on lugemisel Kivirähki "Mees, kes teadis ussisõnu" - kui algus tundus totter ja veidi jama, siis nüüd, kui on loetud 100lk, on arvamus hoobilt muutunud, hea raamat.

Lõpetasin täna hommikul Ray Bradbury "451 Fahrenheiti". Hea raamat, soovitan ulmesõpradele.

Pühapäeval lugesin läbi Harry Potteri seitsmenda raamatu. Üsna väärikas lõpp oli.

Nüüd on suur tung lugeda mingit head ja müstilise tooniga sisuga raamatut, kus pinget hoitakse üleval nagu Silent Hill'is.

"Mees, kes teadis ussisõnu" lõpetasin just. Kuna tahaks seda Kivirähki ja tema stiili veelgi rohkem tundma õppida, siis järgmiseks võtan ette tema raamatu "Jutud".

Kohutuslikust kirjandusest on vaja läbi lugeda "Hamlet," pärast seda asun lugema Albert Camuse raamatut "Katk," mis kuulub Punase Raamatu sarja.

AvP_75 wrote:Kohutuslikust kirjandusest on vaja läbi lugeda "Hamlet," pärast seda asun lugema Albert Camuse raamatut "Katk," mis kuulub Punase Raamatu sarja.

Hehee, soovin edu "Hamlet" peaks olema targöödia, aga lõpp on küll tragikoomiline..
Kõige viimasena lugesin "Meister ja Margarita", mis kohe ka üheks mu lemmikuks sai. Praegu on jätkuvalt pooleli "Dorian Gray portree" (Wilde), nii laisk olen.

Lihtsalt küsin:

Adminid, kui kauaks ma bänni saaksin, kui HP 7-nda osa lõpu ära spoilin???

Ma ei tea, et kuhu mu aeg viimasel ajal kaob aga ei edene ei filmide vaatamine ega ka raamatute lugemine. Kaks 'kogu raamatut sai aga kiiruga läbileotud, sest et mõlemat hoidsin juba teist tähtaega enda käes.

Vonnegut'i Kassikangas on samavõrd geniaalne nagu paljud teised ta teosed. Täitsa pöörane ikka, et mis välja tuleb, kui see härra sule kätte võtab. See ei ole mingi plahvatus, mis paneb peas kellad helisema. Ta jutustusviis on lihtsalt niivõrd võimas, et seda saab võrrelda vaid vulkaani purskega või misiganes muu stiihiaga, mis sinust üle pühib. Ja kuivõrd täppi ta oma satiiri ja musta huumoriga lajatab. Keskmiselt kolm naerukohta igal leheküljel.

Dick'i Ubik aga niiväga hea polnud. Olles näinud suht palju ta teoste ekraniseeringuid pean nentima, et tal on palju originaalsemaid ideid ning antud raamatu oli väga tavaline ulmekas lihtsalt. Kummaline, et temalt on eesti keeles vähe asju saada ja siis on tõlkimiseks valitud just see.

Kaido wrote:Parim sõjaromaan, mis ma lugenud olen, on kahtlemata "Noored lõvid" !

Just! Parimatest parim. Raamatu lõpp tekitas minus vastandlike tundeid ning ma olin väga vihane, et see nii lõppes. "Noored lõvid" on üks väheseid raamatuid, mis suutis mind täielikult endasse tõmmata.

Hetkel on käsil Indrek Hargla "French ja Koulu Tarbatus", järge ootavad Stephen Kingi Tumeda Torni sarja teine ja kolmas osa.

Minu üks lemmikuid on ulmekirjanik Terry Pratchetti kettamaailma raamatud. Just lõpetasin "Õed nõiduses", mis on üks parimaid.
Väga hea raamat on ka C. Bronte "Jane Eyre". Olen üle 5 korra vist lugenud juba