Postitas Hülss » 06. November 2008, 22:28
Selle põlvkonna parim stoner komöödia, hands down. Paneb isegi esimesele Harold & Kumarile ära. Vaatamata sellele, et venis liiga pikaks ja et lõpp katkus täitsa ära, oli lõpustseen restoranis ainuke loogiline seletus eelnenud madinale. Tõenäoliselt ei paku nalja paljudele, kes ise pole tõmmanud ja ei üllataks ka, sest ta on suures osas aeglase tempoga ja pea 2 tundi pikk. Lõpp on absurdne, kuid Apatow filmid kõnnivad kõik enam vähem komöödia ja paroodia piirimail, mida ka filmi lõpp selgelt väljendas.
Seda ei saa võtta üldse filmina, sest ta on tugevalt siseringi mentaliteediga ja rohkem oma lõbuks tehtud. Seth Rogen tõmbab ise regulaarselt ja ma ei oleks üllatunud kui Evan Goldberg sama teeb. Üks asi on mul täiesti selgeks saanud, et see tiim, kes on kõikide Judd Apatow filmidega koostööd teinud teevad neid filme puhtalt armastusest (no raha pärast ka loomulikult) ja nad igasuguse kahtluseta naudivad igat projekti. See on nagu õnnelik perekond rannas liivalossi ehitamas. Knocked Up oli samuti 2 tunnine komöödia ja paljudele ei istunud see kohe mitte, aga mind ei seganud see karvavõrdki. Sama armastust on näha ka Pixari ja Farrelly vendade filmides. Need filmid on kõik "õnneliku perekonna" loodud, seda on alati näha.
Ise olin täiesti selge peaga kui vaatasin, ütlen siinkohal ausalt välja. Ei aja ma samuti mingit eelarvamuslikku udu teile siin, vaid räägin südamest. Peale pikkuse ja jabura lõpu võibki just selle filmi puhul negatiivse poolena välja tuua selle, et mehed kirjutasid Pineapple'i liiga kitsale ringkonnale. Mõlemad Harold & Kumar'id on Pineapple'iga võrreldes nagu öö ja päev, seda on märgata juba filmi esimesel poolel. Filmi treilerit eelnevalt nähes paljud ilmselt lõppkokkuvõttes pettusid, sest treiler ei andnud aimu, mis filmiga on tegelikult tegemist. Üks mu sõpradest pettus ka just sel samal põhjusel, et oli treileri põhjal endale teatud ettekujutused loonud, kõige selle lõbusa tempo ja laheda looga, jne. Kui te lähete vaatama filme treilerite pärast, siis te tulete pettuma ka tulevikus, nii et unustage need treilerid.
Omast kogemusest oskan öelda, et see film püüdis kinni peaaegu ideaalselt selle teema ja kõige sellega seotuva. Siin on ka õnneks/kahjuks teatud koguses "inside joke" tüüpi huumorit ja kui ise ei tõmba, siis on ka raske paljudel nendest aru saada. Tõenäoliselt panite kinos tähele mõningaid hetki, kus terve saal oli vait ja ainult mõni üksik naeris. Vot need üksikud olid selle filmiga õigel lainel. Sorry, et rikun siin foorumi reegleid praegu, aga muudmoodi ei saa ma seda lahti seletada. Süüdistage filmi, mitte mind.
Aasta parim komöödia aga siiski mitte, sest selle tiitli peab andma järgnevatele: Forgetting Sarah Marshall, In Bruges ja Tropic Thunder. Ei oska valida nende kolme vahel, sorry. Pineapple Expressile ei hakka hinnet panema, sest ta poleks kuigi objektiivne sellisel juhul. Võtke teda kui lihtsat sõbrakomöödiat ja mitte liiga tõsiselt, sest tema samuti ei võta ennast tõsiselt. Enne vaatamist on soovitatav lülitada välja nii ajud kui ka kriitikameel.