Filmiveeb.ee foorum

Annie Hall
Annie Hall

Koomik Alvy Singer (Woody Allen) on äsja lahku läinud oma kauaaegsest tüdruksõbrast Annie Hallist (Diane Keaton), kuid ta ei ole aru saanud, mis täpselt juhtus. Nüüd sukeldub Alvy enda minevikku, üritades meenutada igat seika nende suhtest, et saada teada see täpne põhjus, miks nende teed lahku läksid ...

"Annie Hall" on kindlasti üks filmiajaloo hinnatumaid romantilisi komöödiaid.
4 Oscarit (Parim film, stsenaarium, naispeaosa (Keaton) ning lavastaja).

Täielikku tutvustust loe siit.

Paindlikult kirjutatud ning väga erudeeritud ja intelligentne komöödia. Kohati ehk liigagi intelligentne, sest mulle valmistas koledal kombel meelehärmi teadmine, et ei saa pooltest naljadest aru, näiteks kui Alvy ütleb, et ta ei saanud Bob Dylani kontserdile minna, sest ta pesukarudel oli hepatiit. Isegi filmi alguses räägitud nali "I would never want to belong to any club that would have someone like me for a member," tekitas kohati üpris palju segadust, kuid nüüd siia kirja panduna on killu tuum tunduvalt arusaadavam, heh. Eks vaatan mõnekümne aasta pärast rohkem ja saan siis kindlasti rohkem naerda, kuid isegi rumalana vaadates suutis päris korralikult naerutada. Woody Alleni ja Diane Keatoni vahel oleks võinud aga parem keemia olla. Üllatav, et see film "Star Wars"-ilt parima filmi Oscari ära krabas. ZAZ'i komöödiate fänne ei tohiks "Annie Hall" just kuigi palju vaimustada.

8/10

Mõnedest viidetest ei saanud aru jah, kuid see eest sain seda nautida Seinfeldilikus võtmes. Naerda sai ikka üksjagu.
Christopher Walkeni pihtimus Alvyle, see dokkfilm kinos.. kõik kokku oli kuidagi väga peenelt tehtud. Seinfeld meets Harry & Sally.

9/10

Woody Allen oli super selles filmis. Ladus ja kiire jutt. Mõlemad peaosalised meeldisid. Hea stsenaarium. Film pakkus huvi algusest lõpuni. Meeldis kui vaadati kaamerasse ja räägiti.
LOL@ aevastus.valget pulbrit lendab.

9/10

Minu kokkupuuted Woody Allen'iga on siiamaani suht minimaalsed. Enne Annie Hall'i vaatamist olin näinud vaid Vicky Cristina Barcelona't, Whatever Works'i ja Midnight in Paris't - kõik ju täiesti uued filmid veel. Võtsin siis paar klassikut temalt kavva, eks näis kas tekib huvi ka veidi mittepopulaarsemaid filme temalt vaadata.

Igatahes, Annie Hall oli väga hea... neljanda seina lõhkumised ja flashbackid koos olevikutegelastega olid eriti huvitavad, väga originaalne lähenemine. Nõustuks ka paari eelkõnelejaga, et ehk isegi liiga intelligentne film oma rohkete viidete ja värkidega, aga ei saa öelda, et ma filmi nautinud poleks. Good stuff.

8/10

Ma ilmselt nimetan ennast sellega madalalaubaliseks ja kultuurituks seaks, aga I don't get it.
Mulle meeldisid osad kohad, nagu see lapsepõlvekodu külastus ja mingid naljad. Aga see hakkas kuidagi nii raskelt ja läks lõpus küll kergemaks, aga selleks ajaks oli pea lukus juba. Ja ma saan aru, et see film pidigi olema hästi (parema eestikeelse sõna puudumisel) pretentious, millele viitas see subtiitritega stseen väga hästi, aga ta oli oma teeseldud pretentious'is ikka hästi pretentious.
Lisaks ma ei oska hinnata seda, milline murranguline film see omal ajal oli.
Vaatasin pärast seda filmi, milliseid Alleni asju ma veel näinud olin ja tuleb välja, et mulle lihtsalt ei istu tema stiil, sest kui "Midnight in Paris" välja arvata, siis kõik nähtud filmid on minu poolt saanud suhteliselt kesiseid hindeid.
5/10

Kadii wrote:Ja ma saan aru, et see film pidigi olema hästi (parema eestikeelse sõna puudumisel) pretentious, millele viitas see subtiitritega stseen väga hästi, aga ta oli oma teeseldud pretentious'is ikka hästi pretentious.

Wordus excelicus! "Annie Hall" on mu filmide hatelist'i topis alates sellest õnnetust päevast, kui selle lõpuks ära vaatasin, aga pole tahtnud filmiveeblaste (ja -kriitikute) illussioone lõhkuda avalikustades tõsiasja, et nende taevani kiidetud linateos tegelikult halb film on. Aga kui Kadii sellega juba algust tegi, siis kes olen mina, et jätta kasutamata suurepärane võimalus rongile hüpata ja sellega Woody Allenist vihaselt üle sõita. See Kadii lause, mis kolmekordselt sõna "pretentious" sisaldas, võtab mu mõtted filmi kohta tegelikult üsna hästi kokku - konkreetsemat kriitikat enam anda ei oska, sest ei mäleta sellest peale oma vaatamisaegase piiritu raevu suurt midagi. Igatahes hingasin terve filmi üsna raskelt, nagu oleks pidanud just jala 43. korrusele kõmpima, kuigi tegelikult pidin hoopis vaatama, kuidas Woody Allen väike bitch on ja mingeid filosoofia esmakursuslaste tsitaate paremale ja vasakule loobib (tean seda üsna täpselt, sest olin sellel semestril kõnealuse grupeeringuga samas loengus, nad võiksid üsna lõdva käega Woody järgmised filmid valmis kirjutada).

2-4/10, sõltuvalt tujust