Filmiveeb.ee foorum

Hädaabikõne
The Call (2013)

USA häirekeskuse 911 kogenud dispetšer Jordan (Halle Berry) võtab vastu hädaabikõne teismeliselt tüdrukult (Abigail Breslin), kes on röövitud tundmatu maniaki poolt. Jordan on tüdruku viimane lootus võimaliku sarimõrvari käest pääsemiseks. Jordan peab üle saama oma isiklikest traumadest, et tüdruk surma suust päästa.

www.forumcinemas.ee

(function(d,s,id){var js,stags=d.getElementsByTagName(s)[0];if(d.getElementById(id)){return;}js=d.createElement(s);js.id=id;js.src="http://g-ec2.images-amazon.com/images/G ... (js,stags);})(document,'script','imdb-rating-api');

Loe täielikku tutvustust siit

Film on lühikese kestuse kohta äärmiselt tempokas ning sisurikas ning usun, et vaatajal ei hakka selle filmiga kinos igav. Visuaalselt on film rohkem nagu klassikalised põnevusfilmid, mida oleme harjunud vaatama televiisorit ning ei paku väga olulist silmailu. Muusika on taustaks alati põnevuse loomiseks, mis on seal pea, et koguaeg ning filmi ajal ei pane seda tähelegi. Siiski on sellel oluline osa meile loodavast põnevustundest. Leian, et meeskond sai oma ülesande hästi hakkama ning tõi vaatajateni suurepärase põneviku.
Hindeks 7/10.

Põhjalikuma ning pikema ülevaate filmist leiab siit: http://www.filmiarvustus.eu/2013/04/the ... lefon.html.
Tagasiside on alati oodatud.

Häid filmielamusi.

Vaadatav madala rasvasisaldusega thriller - midagi sellist, millele õhtul kanaleid klõpsides peale satud ja korraga avastad, et tahad enne magamaminekut kindlasti lõpuni vaadata. Kukub natuke ühte auku näiteks "Cellular"-i ja "Phone Booth"-iga.
Halle Berry (põhimõtteliselt filmi parim osa) siin suurt midagi tarka ei tee, enamus ajast istub oma monitori ees, Krusty soeng peas, ja üritab külma närvi säilitada. Ses suhtes mõjus positiivselt, Filmi suurim puudus: tekib tunne, nagu selle aluseks olnud stsenaarium tulnuks realiseerida umbes 5 aastat tagasi (ja kindlalt umbes siis see kirjutatigi). Film tundub lihtsalt kuidagi iganenud, mõjub pigem artefaktina ajast, kui telefonide põhimänguks oli SNAKE 2. Eriti pidades silmas, et aeg-ajalt tehakse nüüd juba kaasaegse tehnoloogia suhtes viltu vaatavaid teknopõnevikke a-la "Eagle Eye".
Siis tuleb veel tõdeda, et filmis tagaaetav tapja on lihtsalt idioot. Saadan talle koopia oma "Serial Killing for Dummies" raamatust. Aga Michael Eklund oli muidu päris pagana creepy.

Niivõrd meh-i põnevikku annab ikka "The Machinist" režissööril teha, väga kahju "Transsiberian" on mul veel vaatamata. Ehk on see siis tema kõige etem film pärast Bale`i näljutamist. Kõik muu on lihtsalt meh.

Igas mõttes igavamaiguline tüüpiline põnevik, mille parim osa on kindlasti Halle Berry ja suhteliselt pingeline mäng ajaga, kui ohver ja abistaja omavahel telefoni teel ühenduses olid. Aga kogu sisu oleks mahtunud ka 45-60 minuti sisse ja toppida see kuskile Criminal Mindsi or smth. Milleks üldse täispikka teha?

Mis puutub sarimõrtsukasse, siis temagi mõjus väga tavalise käsitlusena "röövin naisi, et kompenseerida miskit karmi oma minevikust". No tore, aga kui film annab meile niivõrd madalalaubalise mõrtsuka ja veelgi madalamad motiivid, siis kogu põnevus kaob päris kiiresti.

Selles mõttes on uuemad Lõuna-Korea serial killer thrillerite psühhod palju seeditavamad, sest neile lihtsalt ei anta taustalugu ja keskendutakse pigem nende haiglaslikule tegevusele. Seeläbi saab filmis kujundada hoopis mitmekülgsemad sisuliinid ja tegelased, millest nagu noaga lõikab läbi mõnusalt psycho värd.

Aga kõik muu on hirmus tüüpiline. Mitte millegagi ei paista silma. Kogu režii mõjus igavalt ja vaimuvaeselt. Selles mõttes ei ole ju mõtet 2013 aastal toota serial killer filmi, kui sa ei suuda isegi oma visiooni unikaalseks muuta, vaid teed mingisugust otse DVD-le saadetavat kvaliteeti. Ei tasu isegi vaadata, sest taolisi ja hulganisti paremaid põnevikke võib otsida pigem tõesti kuskil 5-8 aasta tagusest ajast. Ei tea, miks Anderson seda filmi teha tahtis, aga see oli nüüd küll üks täiesti mõttetu ajaraisk.

Lõpp püüdis enda arust väga badass olla, aga see oli nii ebaveenev, et unustasin isegi muiata.

1/5

Pean nõustuma eelkõnelejatega, iganenud maitse oli juures. Thrilleri kohta tänases päevas kindlasti liiga soft.
Aga samas põnevust suutis luua ja lõpplahendus mulle isegi meeldis, ootasin midagi hollywoodilikumat happy-endi.

6/10