No ma ei tea, kuigi selliseid suhte-laadseid asju on Doctoril olnud, on ta pigem selline aseksuaalne tegelane, et pole väga vahet, mis soost näitleja teda kehastab. Peaasi, et ta on Doctor ning näitleja lisab omalt poolt mingi krutski juurde, mis tema inkarnatsiooni teistest eristab.
derp
Doctor Who
Moderator: Meeskond
Re: Doctor Who
Päevik | 2021


"What's a knockout like you doing in a computer-generated gin joint like this?" - William T. Riker


"What's a knockout like you doing in a computer-generated gin joint like this?" - William T. Riker
Re: Doctor Who
Mu armastus DW vastu on viimaste aastatega ikka väga lahtunud ja nagu üldse ei viitsi väga enam. Aga avastasin siin ükspäev, et varsti on jõuluosa välja tulemas ja hakkasin siis kümnendat hooaega bingema ja avastasin, et Capaldi on suurepärane Doctor. Ma ei tea, kas asi on lihtsalt selles, et mul pole eelmised niiväga enam meeles või midagi, aga ta on nii parajalt tume, aga samas lustlik. Smith oli küll suhteliselt sarnane, aga natuke rohkem selline totakas, mis mis teebki Capaldi paremaks. Ta pole nii kloun. Ecclestonil on küll alati koht mu fännisüdames, aga Capaldi vist üüris selle ruumi ära.
Oli ka muidugi vastav aeg seda avastada.
Oli ka muidugi vastav aeg seda avastada.
Re: Doctor Who
Doctor Who 11. hooajast
Olen nüüd vaadanud ära Jodie Whittakeri esimese (kahjuks mitte viimase) hooaja ja uusaasta eri ning pean tõdema, et kogu see värk on lihtsalt ekstreemselt igav kuni surmani tüütu. Mingeid häid hetki muidugi siin ja seal leidus, aga tervikuna on tegu aastal 2005 alanud "Doctor Who" taaselustamise kõige nõrgema hooajaga. Ja siinkohal pole tarvis vastuväitena hakata vaatajanumbreid või arvustusi tooma, räägin lihtsalt enda seisukohast.
Käsikirjad on sageli karjuvalt nürid ja igasugune poliitkorrektne ühiskonnakommentaar on samavõrd subtiilne ja osav nagu keegi, kes sind pesapallikurikaga pähe taoks, samal ajal kõrva karjudes "RASSISM ON PAHA!", "OLEME HEAD ÜKSTEISE VASTU!". Kahtlemata õiged sõnumid, kuid neid saaks oluliselt sujuvamal ja huvitavamal viisil esitada, eriti, kuna tegu on fantaasiarohke ulmeseriaaliga. Episoodid "Rosa" ja "Demons of the Punjab" on eriti hullud näited, kuna kogu ulmelise osa saaks neis suuremalt jaolt välja võtta, ilma et oleks vaja kuigivõrd palju muuta.
Whittaker on Doktorina läbivalt igav ja tema vaatamine paneb korduvalt mõtlema, kuivõrd kahju on, et Michelle Gomez ei saa seda rolli üle võtta. Missyna oli Gomez suurepärane. Whittaker võib olla hea näitleja, kuid ma pole teda mujal näinud, seega ei tea seda kinnitada ega ümber lükata. Siin ta lihtsalt ei veena. Samuti on kolm reisikaaslast selles hooajas lihtsalt seal ja nendega ei teki mingit sidet ning neil on liiga vähe teha. Seriaal lihtsalt arvab, et ma peaks hoolima nendega toimuvast, kuid selle arvamusega ei suuda küll kuidagi kaasa minna. Kui ühel neist oli uusaasta hooajas pikem vestlus oma isaga, siis käis peast läbi mõte "Ahah, see siin on idee poolest emotsionaalne koht, kui ma vaid hooliks vähimalgi määral sellest tegelasest... mis ta nimi üldse oli? Ma hoolisin Rose'i, Sarah Jane Smithi, (isegi) Mickey, Martha Jonesi ja mitme teise käekäigust. Aga need kolm... täiesti suva!"
Nüüd läheb see seriaal aastaks pausile ja tuleb tagasi alles aastal 2020. Eks heidan pilgu peale, mida nad on suutnud kokku keerata, kuid ootused on väga-väga madalal.
Olen nüüd vaadanud ära Jodie Whittakeri esimese (kahjuks mitte viimase) hooaja ja uusaasta eri ning pean tõdema, et kogu see värk on lihtsalt ekstreemselt igav kuni surmani tüütu. Mingeid häid hetki muidugi siin ja seal leidus, aga tervikuna on tegu aastal 2005 alanud "Doctor Who" taaselustamise kõige nõrgema hooajaga. Ja siinkohal pole tarvis vastuväitena hakata vaatajanumbreid või arvustusi tooma, räägin lihtsalt enda seisukohast.
Käsikirjad on sageli karjuvalt nürid ja igasugune poliitkorrektne ühiskonnakommentaar on samavõrd subtiilne ja osav nagu keegi, kes sind pesapallikurikaga pähe taoks, samal ajal kõrva karjudes "RASSISM ON PAHA!", "OLEME HEAD ÜKSTEISE VASTU!". Kahtlemata õiged sõnumid, kuid neid saaks oluliselt sujuvamal ja huvitavamal viisil esitada, eriti, kuna tegu on fantaasiarohke ulmeseriaaliga. Episoodid "Rosa" ja "Demons of the Punjab" on eriti hullud näited, kuna kogu ulmelise osa saaks neis suuremalt jaolt välja võtta, ilma et oleks vaja kuigivõrd palju muuta.
Whittaker on Doktorina läbivalt igav ja tema vaatamine paneb korduvalt mõtlema, kuivõrd kahju on, et Michelle Gomez ei saa seda rolli üle võtta. Missyna oli Gomez suurepärane. Whittaker võib olla hea näitleja, kuid ma pole teda mujal näinud, seega ei tea seda kinnitada ega ümber lükata. Siin ta lihtsalt ei veena. Samuti on kolm reisikaaslast selles hooajas lihtsalt seal ja nendega ei teki mingit sidet ning neil on liiga vähe teha. Seriaal lihtsalt arvab, et ma peaks hoolima nendega toimuvast, kuid selle arvamusega ei suuda küll kuidagi kaasa minna. Kui ühel neist oli uusaasta hooajas pikem vestlus oma isaga, siis käis peast läbi mõte "Ahah, see siin on idee poolest emotsionaalne koht, kui ma vaid hooliks vähimalgi määral sellest tegelasest... mis ta nimi üldse oli? Ma hoolisin Rose'i, Sarah Jane Smithi, (isegi) Mickey, Martha Jonesi ja mitme teise käekäigust. Aga need kolm... täiesti suva!"
Nüüd läheb see seriaal aastaks pausile ja tuleb tagasi alles aastal 2020. Eks heidan pilgu peale, mida nad on suutnud kokku keerata, kuid ootused on väga-väga madalal.


