Filmiveeb.ee foorum

IlseV kirjutasCOLONNagu ma ka enne kirjutasin, siis ma ei pea T&Õ'd halvaks raamatuks, vaid et see lihtsalt ei meeldi mulle.

Umbes sama idee, mis minul.

Siit jäi vist vale mulje, sest antud teos minu lemmikute hulka ikkagi ei kuulu ehkki mulle üsnagi meeldis. Ma ei ole kindlasti selle fanaatiline fänn lihtsalt tähenärija Ja Tammsaare tsiteerimine on ka juba liiga klišee.

IlseV kirjutasCOLONLisaks ka see, et Ekke on awesomeilt omapärane nimi.

gailtil on neid huvitavaid nimesid igas sukasääres varuks,
kas või nipernaadi

Jee, lõpetasin "Triumfikaare", nüüd üritan kiirelt "Digitaalse kindluse" läbi lugeda.

Turgenevi Rudini lõpetasin.
Alustan Pelevini Omon Ra ja Generation P.

Eile lugesin kolme tunniga läbi
Roone Roost "Mis sul viga on"
Väga huvitava vaatenurgaga tekst. Ja ei üritata just eriti viisakaks jääda, isegi mitte alluda tavalistele raamatustandarditele.
Soovitan kõigile, kel vähegi aega on. Paneb maailma asju natukene paremini paika läbi hea huumori ning raamat on lühike, nii et ei vaja suurt aja pühendumust.

alustasin

Andrus Kivirähk "Rehepapp"
Andrzej Mularczyk "Katõn"
Ja ikka veel "Kummardus Andrei Tarkovskile". Aega kaob nagu nael naelakuhja

Paar lehekülge ka J.R.R.Tolkieni "Kääbikut". Esimest korda. Veider kogemus, ise nii suur austaja ja pole sedagi jõudnud lugeda.

"Digitaalne kindlus" on nüüd läbi. Dan Browniga on tegelikult nii, et kui üks raamat on temalt läbi loetud, siis võib juba järgmiste puhul aimata, kes kõige taga on ja kuidas raamat lõpeb. Muidu üsna lihtne lugemine ja 400 lk lähevad kiiresti.

Homme võtan Undi "Sügisballi" kätte ja tegelikult peaks "Mäeküla piimameest" ka lugema.

LiveForThis kirjutasCOLONAndrus Kivirähk "Rehepapp"
"Kummardus Andrei Tarkovskile".

Sama siin
aga ka luulekogu "Tuuletuba" ning David Lynch`i "Suure kala jahil" on jätkuvalt pooleli...

Jaan Kaplinski - "Seesama jõgi"

Kui tihti kohtab kirjateostes üsna otsest või varjatud vaenu nõukogude aja vastu, siis antud raamat näitab, et antud ajast on võimalik ka täiesti teises valguses kirjutada. Ei, Kaplinski ei idealiseeri midagi, tolleaegsed valupunktid kajastuvad teoses sellegiopoolest, kuid neid pole tahtlikult rõhutatud ning mõjuvad tekstis loomulikult.
Noore tudengina suudan raamatu peategelase seiklustesse üsna kergelt sisse elada. Mõte omada tarkusest pulbitsevat "õpetajat", kelle juures koduses keskkonnas loomuliku dialoogi abil teadmisi omandada, on tõesti ihaldusväärne. Meenus kohe üks mees, kes kunagi keskkooli ajal jutustas oma elust, kuidas ta oli siirdunud peale vanglast vabanemist ühe ala tipptegija juurest teise juurde ning seeläbi kõikvõimalikke õppeasutusi ületavaid teadmisi omandanud.
Lisaks detailirohkusele ja mahlasele jutustamisstiilile mõjub antud raamat üüratult positiivselt, vaimselt innustavalt. Tekib tahtmine kõike ja kõigest teada. Sellist tõuget ei saa millestki just väga tihti, seega tõuseb antud teos peajagu üle mitmetest teistest "ma-ei-leia-ennast-kogu-maailma-valu-on-minu-peal" pajatustest.

Raamat Eestist, eesti inimestest ja õppimisest üldisemalt.
Lugege, elage kaasa, mõelge kaasa!
(Soovitan vist)

Roy Strideri "Minu Mongoolia" ja "Himaalaja jutud"

Mnjaa, Aasia. Lihtsalt ning arusaadavalt edasi antud.

IlseV kirjutasCOLONRoy Strideri "Minu Mongoolia" ja "Himaalaja jutud"

Mnjaa, Aasia. Lihtsalt ning arusaadavalt edasi antud.

Mul olid ka need järgmisena kavas. Praegu loen "Minu Nepaali" ja võib öelda, et olen mõnevõrra pettunud, sest ikka väga indialik on see kultuur või "kultuur" neil seal, mis mulle on ikkagi vastuvõetamatu.
Aga ei tea, kuidas asjad Tiibetis on.

Praegu loen usinalt pikka aega meeles püsinud, aga mitte kordagi lugemismaterjalina ette sattunud mangat
Battle Angel Alita


Ja siiani olen väga huvitatud. 4. peatükk on algusjärgus, aga Alita maailm on igatahes väga kütkestav ning kui Cameron kavatseb teha manga põhjal filmi, siis mina olen kahe käega poolt, aga täit kindlust minus siiski projekti õnnestumise vastu ei ole.
Hea lugemisvara. Pole ühtegi mangat varem lugenud ka

Weirdo kirjutasCOLON

IlseV kirjutasCOLONRoy Strideri "Minu Mongoolia" ja "Himaalaja jutud"

Mnjaa, Aasia. Lihtsalt ning arusaadavalt edasi antud.

Mul olid ka need järgmisena kavas. Praegu loen "Minu Nepaali" ja võib öelda, et olen mõnevõrra pettunud, sest ikka väga indialik on see kultuur või "kultuur" neil seal, mis mulle on ikkagi vastuvõetamatu.
Aga ei tea, kuidas asjad Tiibetis on.

"Minu Nepaal" oli kinda omaenda kogemuste esitlemine teistele, sekka sedasamust orbudekodu elu. Mongoolia on erinev, ses suhtes, et jääb mulje nagu raamatu oleks kirjutanud naine, kes on oma peategelaseks valinud mehe, kes kirjutab oma suhtest Lõunaristiga. Himaalajas saab rohkem seiklusi ja riikide/linnade/ja muu sellise ajaloo, arengu ja olukorra kohta teada.