Filmiveeb.ee foorum

http://bp0.blogger.com/_HaDWyI6h3lI/Rg1 ... c_2070.JPG

absull ei tea kas ma olen seda postitanud.

kass.
9 ja pool kilo. kere pikkus 61 cm. kui jalad ka välja sirutab siis üle meetri.

kui õue lähme, siis oleme nagu külatsirkus. varsti jääb veel mõni inimene auto alla kui kõik niimoodi jõllitavad.

asunsiin kirjutasCOLONNibler? Kohe meenus "Futuramast" Nibbler.

Sealt ma talle nime võtsingi

Jõudsin küll õe juurest alles täna (teisipäeva pean silmas) koju, kuid tunnen nagu oleks juba mitu päeva siin olnud.
Pm koju maha istuda ei saanudki... läksime viisime koera arstile ja lasime magama panna. Selle nädalaga, mis ma ära olin, oli ta ikka täitsa otsa lõppenud, isegi saba ei liputanud enam (pead küll veel tõstis, aga teist päeva valuvaigistite all, sest ma esmaspäeval ei lubanud veel magama panna... tahtsin ise juures olla).
Ja mul on tunne, et the full force of 'this' hasn't hit me yet.
Tulin just koju, jätsin välisukse lahti, et lähen veel koeraga jalutama. Siis tuli muidugi meelde.
14 aastat sai täis tal. Tubli koer oli.

Minu kaastunne, Wisegirl. Ära ole kurb, koer läks lihtsalt parematele jahimaadele

Aitäh, Zinera.

Eks ma oma nutud nutsin kevadel arsti juures käies, kui nad teatasid, et kasvaja siirded on juba kopsudesse jõudnud. Läks isegi hästi, sest talle ennustati siis 2 kuud elada (ehk maikuuni) ja vot, selle ta ikka ületas.
Õnneks oli kiire lõpp, söömise lõpetas ka vahetult enne seda kui ei suutnud enam püsti tõusta, ja sealt edasi läks veel paar päeva minu tulekuni.

Ma nüüd heietan siin natuke...
Magama panime seal samas kliinikus (Jannseni peatuses), kus ta oma esimese vaktsineerimise sai. Arst lasi meil kuni lõpuni Muki juures olla (väga väga südamlik ja sõbralik arst oli). Muidu oleme Maxi loomakliinikus käinud, aga selle kliiniku arstides olen juba sügavalt pettunud (ja nüüd võrreldes teise kliinikuga, pole Maxi arstid just kõige inimlikumad).

Jõudsin juba Internetiavarustest lugeda, et sellise kasvaja korral lõigatakse kasvaja välja ja tehakse steriliseerimine. Meie läksime eelmise aasta kevadel steriliseerimisele, ja mina näitasin, et kasvaja on. Lubati, et võetakse välja, aga peale oppi teatas arst, et ei võtnud, et sellised "lahtuvad" ise ära. Ja nad oleks meid ruumist välja saatnud, kui oleks koerale viimase süsti teinud.

Tänase päeva jooksul on juba paar korda viirastanud, ja aeg-ajalt kuulatan, et kas Muki küüned klõbisevad koridoripõrandal, et saaks ta uksest sisse lasta.

Kass otsib ka taga...

Väga kahju, Wisegirl. Tunnen kaasa. Ma ei kujuta ette, kuidas end tunneksin kui minu kümne aastase kassiga nii juhtuks.

Nonii, kõik &%"#¤ %&"#*, kes te sõidate 50 km alas kiiremini, käige P***E. Ma loodan kogu südamest, et te kunagi tunnete sellist viha ja valu. Ma vihkan teid.

Täna hommikul sai surma minu kallis Kissa. Siledal teelõigul (Vabaduse pst.), valgustatud. Pikalt ette näha autojuhile; vahetult enne vöötrada. Pole mingit võimalust, et kassi ei nähtud.

Ma olen viimased kaks nädalat elanud sellises hirmus, midagi nagu häiris mind. Viskasin vennaga veel nalja, et see kass lõpetab auto all. Kui oma tänavasse autoga sõideti, ütlesin, et sõitke ettevaatlikult.
Eile öösel ta tuppa ei tulnud, sest sooja oli paar kraadi rohkem. Hommikul tema näugumine ka mind üles ei ajanud.

Pidin täna Tartusse minema, sestap tõusin varem, käisin mitu korda kassi kutsumas. Sajatasin veel, olin mures (ta on varem ka nii teinud, et ei anna näole ennast). Astusin väravast välja, ja lihtsalt niisama hakkasin endaga rääkima, et vaatame, kus nüüd surnukeha on.
Terve päeva olen käinud paistes silmadega ringi, nutust on massiivne peavalu; las ta olla, täpselt nii haige mu hing ongi. See kõik on nii ebaõiglane ja ebaaus.

: (
Minu kaastunded. Kurb näha, et su loomadega niimoodi läinud on.

Elustame vana teema aka #foorumaktiivseks2014
Meie kiisud: vennad Paharet (triibuline) ja Põrguline (oranž).
See on u. kuu aega vana pilt, et nüüd nad on juba tublisti kasvanud.

Tõsiselt rokivad need kiisud, juba kahel nende kontserdil käinud...

Minu/meie pätid. Üleval minu ja 0lli pätt Sumo. Tema all vasakul meie hoiukass Liisu (armastatud ikka sama palju kui teised), kes on Sumo ema. Paremal mu kodupaks nimega Kiisu, 7 kilo mehist memmekust.