Viimane vaadatud film! (mis puudub FV andmebaasist)

[Trash]

Tutvuse arenedes saab "kohaliku giidina" esinev agent teada veel sakslase homo-staatusest, mis toob kaasa aktuaalse gei vs. hetero konflikti.

Natsikurjategija tabamise nimel avab agent oma anuse. Faking uus tase zuroffitamises!

Viimati vaadatud Inglismaa elektrooniline helisünteesija.

[kbong]

Natsikurjategija tabamise nimel avab agent oma anuse. Faking uus tase zuroffitamises!

Ma ei lugenud sealt küll sama välja aga ajas lihtsalt muigama.

[Forzelius]

Hitchcocki Shadow of a Doubt

Päris kõva, Cotten varastas enamjaolt kogu filmiaja ära. Film-noirina võib-olla mite nii nauditav, kui oleks tahtnud, ent päris hästi üles ehitatud lugu. Lõpp oli muidugi ette teada, aga teekond sinna päris mitte. Kaameratöö on muidugi nii hea igal ta filmil, oli ka siin.

8

[Kickflick]

Waiting... 7,5/10

Tänud Ralfile soovitamast seda, täitsa lõbus komöödia oli. Kuigi peale selle nägemist enam pole eriti tahtmist külastada söögikohti.

[Trash]

Waiting... 7,5/10

Tänud Ralfile soovitamast seda, täitsa lõbus komöödia oli. Kuigi peale selle nägemist enam pole eriti tahtmist külastada söögikohti.

Filmile on järg ka : Still Waiting... 7/10

Viimati magamistoas vaadatud Magamistoas.

[Ronet]

Superman/Doomsday - Täitsa positiivne üllatus. PG-13. Veri, stiilne tapmine. Häiriv faktor on see, et DC TPB ei taha kasutada vanu häid 90ndate DC multikate häälnäitlejaid (ei oska muud moodi nimetada, lol). Nende asemel on Adam Baldwin, Anne Hesche. James Marsten Lexina oli meeldiv. - 6/10

[Rain]

Cop Out (2010) 5½/10

Ei olnudki nii hea, kui lootsin. Märulit polnud, põnevust polnud, aga natukene komöödiat oli, see vähemalt 1 pluss asjal juures.

[Jussu]

Pierrot le Fou



Iga uue Godard'i filmiga, mida ma näen, kasvab mu armastus antud režissööri vastu. Filmi vaadates on raske uskuda, et see pärineb 65'ndast aastast, kogu filmikeel on niivõrd julge ja rafineeritud, et asub oma kaasaegsetest mitu trepiastet kõrgemal.
Iga kaader on justkui eraldi välja maalitud ning eriti positiivselt mõjub erksate värvitoonide jõuline kasutamine, peaasjalikult siis punane - autod, Marianne kleidid, "Ferdinand"'i särk jne.

Spoiler :

Filmi alguspooles on eriti hästi tabatud Pierrot/Ferdinandi õõvastus kodanlikul kokteilipeol, kus "kõik keda ma kohtasin olid imbetsillid".
Aga samas ka teine vastand ei ole nii roosiline: "Come on we've played Jules Verne long enough, let's go back to our detective novel with fast cars, guns and nightclubs." Loomulik, et liigne ühekülgsus tüütab ning vahepealse leidmine pole üldsegi kerge. Oma "üksikult saarelt" lahkudes satub paar jälle tagasi mõrvade keerisesse ning leiab lõpuks oma otsa. Pierrot'i enesetapp rohke dünamiidiga on element, mis mälust liiga kergelt ei kustu.

Godardi loomingust seni kõige värvikam ning enim naudingut pakkunud teos.

PS: Anna Karina on siin samuti maagiliselt lummav, kuid "Vivre sa Vie" tasemele muidugi ei küündi.

[Garli]

[rauls]

"Calamari Union" (1985) - 7/10.


Sai siis käidud taasavatud Sõpruse kinos. Trepikoja seinad ilusti roheliseks värvitud. Värske värvi lõhnagi oli väheke tunda (trepikojas, mitte saalis!). Väga omapärane teos Aki Kaurismäkilt. 17 Franki nimelist tüüpi käivad linna peal ringi ja teevad lollusi. Film oli vaimukas. Naljakas oli see, kuidas nad pidevalt üksteist Frankiks kutsusid (kõik olid ju Frankid). Mingi dialoog nägi välja umbes nii:

Frank: "Tere Frank! Ega sa ei tea, kus Frank on?"
Frank: "Ei tea, Frank!"

Kummaline, aga tore film.

[IlseV]

[Jolt]

"Calamari Union" (1985)

Mulle meeldis veidi rohkem.
Ütleks, et Calamari Union on ilmselt läbinisti kõige stiilsem film, mida näinud olen. Igalt kaadrist ja Frankist otse kui nõretas coolnessi, plastraamidega päikseprillid + suitsud FTW. Täpselt piisavalt sürr ja piisavalt naljakas, dialoogiga haakusin juba esimese kõne peale totaalselt. Kõik oli kuidagi nii kineetiline ja sellise energiaga laetud, et pool tundi hiljem Leningrad Cowboys Go America't vaadates tundus veidi uskumatu, et mõlemad filmid on samalt lavastavalt (kuigi, sisulisi sarnasusi on üpriski palju).

Viimasena vaadatud Stephen Tobolowky's Birtday Party. Igale /Filmcasti kuulajale poolkohustuslik. Tõsiselt muhe film, suurem osa ST räägitud lugudes on uskumatult usutavalt absurdsed ja elulised, kuid oma koht on ka tõsisematel momentidel. Ja et kõik lood on reaalselt toimunud ja elulised, siis ei oska poole jutu peal tihti aimata, missuguse võib resolutsioon olla. Enda lemmik oli vast jutt sellest, kuidas Stepen Tobolowsky üritas mangot osta.
Taustal chillivad muuhulgas Mena Suvari ja Amy Adams. Struktuur kui selline on veidi paigast ära, kuid Stephen Tobolowsky on kõige keskmes ja muu ei ole liiga oluline.
"Better than Spider-Man 2!" - Stephen Tobolowky

[Kickflick]

Mogari no mori 2/10

Film oli isegi mõtlemapanev, aga üliigavalt tehtud.

[Ralf]

Vaatasin seda juba tegelikult mõnda aega tagasi, ent unustasin sellest kirjutada (ja seda ka soovitada): "Steve-O: Demise and Rise". Räägib "Jackassi" staari Steve-O aastatetagusest kõvast narkootikumitarbimisest ja alkoholismist.

Film ise on kokku umbes 50 minutit pikk. Teadsin juba varem, et mees tegeleb narkootikumide ja sarnasega, kuid seda, et tema sõltuvus nii räige on, poleks küll aimata osanud. Vaadata teda põrandal aelemas ja nitrous oxide'i tõmbamas ja sellest moondunud häälega hallutsinatsioonidega rääkimas oli pehmelt öeldes õudne ja päris häiriv. Film täis karmi reaalsust.

See on muide YouTube'is täispikkuses üleval:
http://www.youtube.com/watch?v=LfVYWI5_ASo
http://www.youtube.com/watch?v=995-N8C7L6o
http://www.youtube.com/watch?v=jUDED5APBks
http://www.youtube.com/watch?v=DcpkJpgNXzg
http://www.youtube.com/watch?v=ZXcL4iNkajE
http://www.youtube.com/watch?v=XHriUfKRAZg
http://www.youtube.com/watch?v=4QngP55jYnk
* viies jupp peabki puudu olema

[null]

Stingray Sam & Calamari Union. Mõlemad meeldisid.