Ei ole maad vanadele meestele
Moderator: Meeskond
Soprano wrote:Forza wrote:See lause meeldib mulle ka sealt filmist:
"Call it (paus), friendo".
See, kuidas ta seda friendot hääldab on vinge lihtsalt. Hea näitleja see Bardem...
Sama siin. Ma viisin asja isegi nii kaugele, et ütlesin pärast filmi sõbrale mitu korda samamoodi.
üldse see stseen on üks selle filmi meeldejäävamaid. kasvõi see koht:
'Where do you want me to put it?'
'Anywhere not in your pocket. Where it'll get mixed in with the others and become just a coin. Which it is.'
Chigurh' näoilme selle 'which it is' ajal suht tuus. See müüja võis seal päris segaduses olla
Viimane kord kui seda vaatasin (3. kord), siis hakkas mulle isegi Tommy Lee Jonesi vana sheriff Ed Tom rohkem meeldima kui surm isiklikult (ehk Sugar).
See film ongi temast, kuigi ta lülitub otseselt filmi alles mõnikümmend minutit peale algust ja võtab täielikult loo üle paarkend minti enne lõppu. Peab tunnistama, et selle lühikese ajaga, kui Ed Tom ekraanil on, jõuab ta teha rohkem tegelase arendust, kui Llewelyn ja Anton. Lõpus tekib lausa sümpaatia tema vastu. Tema juures kõige huvitavam ongi see, et ta ei tee midagi, tema vastu tekib kaastunne ja ka kaasaelamine läbi ta räägitud juttude. Küll ta räägib oma isast või siis kohutavaid kuritegusid, mis vihjabki juba varakult sellele, et vanadele meestele(või sheriffidele) pole siin hullus maailmas enam kohta. Lõpus oli isegi kahju, et ta ei suutnud Mossi päästa, sest ta peamine eesmärk ei olnudki kuriteo uurimine vaid Llewelyni päästmine Surma käest. Tema vanamehelik huumor, iroonia ja sarkasm oli ka muhe, eriti suhtlemisel oma noore paarimehega, kellel oli ka filmis paar head hetke.
Mind lummab selle filmi juures kõige rohkem see, et nii vähe nagu Ed ekraanil oli, suudeti ta muuta väga eriliseks, huvitavaks ja rikkaliku iseloomuga tegelaseks, kelle elu me õppisime filmi esimestest stseenidest kuni viimasteni. Need viimased kaks lugu, mis ta rääkis oma isast olid väga südamlikud. Esimene, kus ta kaotas isa antud raha ära, mis ilmselt tekitas tal süümepiinu või pani arvama, et isa ei suhtu sellesse mõistvalt ja teine, kus ta uskus isa headusesse ja hoolivusse.
See film ongi temast, kuigi ta lülitub otseselt filmi alles mõnikümmend minutit peale algust ja võtab täielikult loo üle paarkend minti enne lõppu. Peab tunnistama, et selle lühikese ajaga, kui Ed Tom ekraanil on, jõuab ta teha rohkem tegelase arendust, kui Llewelyn ja Anton. Lõpus tekib lausa sümpaatia tema vastu. Tema juures kõige huvitavam ongi see, et ta ei tee midagi, tema vastu tekib kaastunne ja ka kaasaelamine läbi ta räägitud juttude. Küll ta räägib oma isast või siis kohutavaid kuritegusid, mis vihjabki juba varakult sellele, et vanadele meestele(või sheriffidele) pole siin hullus maailmas enam kohta. Lõpus oli isegi kahju, et ta ei suutnud Mossi päästa, sest ta peamine eesmärk ei olnudki kuriteo uurimine vaid Llewelyni päästmine Surma käest. Tema vanamehelik huumor, iroonia ja sarkasm oli ka muhe, eriti suhtlemisel oma noore paarimehega, kellel oli ka filmis paar head hetke.
Mind lummab selle filmi juures kõige rohkem see, et nii vähe nagu Ed ekraanil oli, suudeti ta muuta väga eriliseks, huvitavaks ja rikkaliku iseloomuga tegelaseks, kelle elu me õppisime filmi esimestest stseenidest kuni viimasteni. Need viimased kaks lugu, mis ta rääkis oma isast olid väga südamlikud. Esimene, kus ta kaotas isa antud raha ära, mis ilmselt tekitas tal süümepiinu või pani arvama, et isa ei suhtu sellesse mõistvalt ja teine, kus ta uskus isa headusesse ja hoolivusse.
-
Immagination
- Sõrmuste Isand

- Posts: 202
- Joined: 15. February 2008, 20:49
- DaydreamDiamond
- Ristiisa

- Posts: 982
- Joined: 07. October 2008, 11:36
- Location: Tartu
- Spellbound
- Ristiisa

- Posts: 3527
- Joined: 01. September 2008, 14:34
- Location: Tallinn
- Contact:




