Control

[eerik]

Control
Control (2007)

Must-valge eluloodraama "Control" põhineb legendaarse ansambli Joy Division liidri ja hinge Ian Curtise elust kirjutatud raamatul "Touching by the Distance", mille autoriks Curtise abikaasa Deborah.

Loe täielikku tutvustust siit

[Soprano]

http://filmsmusic.blogspot.com/2007/12/control.html
8/10

[rauls]

Järjekordne korralik draama muusikute elust. Huvitav on jälgida, kuidas bänd üritab läbi lüüa, kuidas arenetetakse ja saavutatakse tähelepanu. Kahju ainult, et seda suhteliselt vähe kajastati, sest film keskendub põhiliselt varalahkunud Joy Divisioni laulja Ian Curtise eluloole. "Control" on ehk natuke liiga depressiivne ja minu jaoks veidi liiga kunstiline linateos, sellepärast ei pane paremat hinnet kui 8/10.

[eerik]

Kohe nii populaarne film ja varem polnudki andmebaasi lisatud?

[Ronet]

Joy Division on kuradima hea.
Ootasin seda filmi tükk aega ja ei pidanud pettuma.

[IlseV]

Teadsin (tean veel kirjutamise hetkel) Joy Divisionist üsna vähe; üht-kaht lugu kuulnud, märkmikusse kirjutatud kui bänd, keda kunagi uurima hakata tuleks. Selleks ajaks, kui Controli vaatama hakkasin, olin ausalt öeldes unustanud, missuguse filmiga tegu.

Seni nähtud eluloodraamad on tavaliselt enamasti jäänud selliseks keskmisest korralikumaks filmiks, aga kiskunud kuidagi igavaks ning ühekülgseks. Loo arengu poolest ei saa ka Controli niiväga eriliseks pidada, kui teda võrrelda näiteks I'm Not There'ga, kus Dylani elu läbi erinevate karakterite ning isikute käsitletakse. Aga nähtu, pagana päralt, ei tea isegi mispärast, läks korda, päris suurelt. Võib-olla oli oma osa must-valgel pildil, või millelgi muul seletamatul.

Eks ta vist nii ole, et mõne aja pärast emotsioonid lahtuvad, aga praegu, kohe peale vaatamist, on küll meeldivustase kõrgel kõrgel, osa sellest omab ka arvatavasti hiljuti päris elus kogetu.

Noh, ja Joy Divisioni võtan nüüd korralikult mängukavva.

"When the routine bites hard
and ambitions are low
And the resentment rides high
but emotions won't grow"

[null]

väga hea. curtise osatäitja oli palju veenvam, kui 24h peoinimestes.

ilsev, kuula remains'i. seal eriti kärarikkad lood.
(kuigi kõik plaadid väga head neil, aga see mu lemmik)

[DaydreamDiamond]

Minu jaoks ca 50% andis must-valge formaat. Teine 50% Curtise osatäitja, kes minu meelest tegi väga hea soorituse. Siiski ei läinud pooltki nii hinge kui Walk the Line näiteks.
Ei ole siiamaani mõistnud JD fenomi ja veel vähem Curtis'e oma, kuid film on vaatamiseks ikkagi täiesti ok.