Edward Käärkäsi
Moderator: Meeskond
Edward Käärkäsi
Edward Käärkäsi
Edward Scissorhands (1990)
Edward (Johnny Depp) on ühe osava leiutaja pooleli jäänud kätetöö, sest tema looja suri enne, kui ta enda tööga valmis sai. Seetõttu ongi tal käte asemel teravad käärid.
Ühel päeval leiab hoolas külaelanik (Dianne Wiest) üksiku Edwardi leiduri elukohast ning otustab ta enda koju elama võtta. Edwardist saab kiiresti külaelu asendamatu liige tänu enda heale juukselõikusoskusele. Kuid elu ei lähe edasi nii roosiliselt ...
Loe täielikku tutvustust siit
Edward Scissorhands (1990)
Edward (Johnny Depp) on ühe osava leiutaja pooleli jäänud kätetöö, sest tema looja suri enne, kui ta enda tööga valmis sai. Seetõttu ongi tal käte asemel teravad käärid.
Ühel päeval leiab hoolas külaelanik (Dianne Wiest) üksiku Edwardi leiduri elukohast ning otustab ta enda koju elama võtta. Edwardist saab kiiresti külaelu asendamatu liige tänu enda heale juukselõikusoskusele. Kuid elu ei lähe edasi nii roosiliselt ...
Loe täielikku tutvustust siit
Endale meeldib see film ka. Väiksena sai seda ikka päris palju vaadata. Viimasel ajal pole seda vaadanud. Telekast võiks see film tulla :wink:
Depp ja Anthony Michael Hall mängisid hästi siin filmis.
Burtoni gootilik atmosfäär haarab sind kohe filmi kaasa.Kurb ja samas ka lõbus film.
Depp ja Anthony Michael Hall mängisid hästi siin filmis.
Burtoni gootilik atmosfäär haarab sind kohe filmi kaasa.Kurb ja samas ka lõbus film.
Change one thing, change everything.
(Muudad Ãŧhe asja, muudad kÃĩik)..."The Butterfly Effect"
(Muudad Ãŧhe asja, muudad kÃĩik)..."The Butterfly Effect"
-
VampireCat
- Teadmata kadunud

- Posts: 24
- Joined: 11. May 2006, 21:16
- Location: Kusagil Ida-Virumaa vahel tšillin ringi
Imeline film! Kindlasti üks lemmikuid.
Natuke 80-date omast värki ja stiili, kuid sellegipoolest väga hea.
Edwardi karakter on küll üks mu lemmikumaid filmirollide seast. Ilusama hingega tegelast annab leida. Nii süütu, heasüdamlik, rikkumata, puhas. Hing sama puhas, kui lumi, mis jääkujude meisterdamisest maale langes.... See on vist kõige vaiksem roll, mida Johnny teinud on. Aga rohke rääkimine olekski olnud üleliigne.
Väga emotsionaalne, kohati naljakas, kohati kurb film. Ääretult ilus.
Natuke 80-date omast värki ja stiili, kuid sellegipoolest väga hea.
Edwardi karakter on küll üks mu lemmikumaid filmirollide seast. Ilusama hingega tegelast annab leida. Nii süütu, heasüdamlik, rikkumata, puhas. Hing sama puhas, kui lumi, mis jääkujude meisterdamisest maale langes.... See on vist kõige vaiksem roll, mida Johnny teinud on. Aga rohke rääkimine olekski olnud üleliigne.
Väga emotsionaalne, kohati naljakas, kohati kurb film. Ääretult ilus.
- Reinuvader Rebane
- Bond, James Bond

- Posts: 524
- Joined: 23. August 2006, 14:15
- Location: kuum ja kõle kõrb
- Contact:
see on, nagu kunagi üks filmikriitik kirjutas, võibolla kõige ebatüüpilisem film, mida ameerika filmimasinatest oodata võiks. aga Tim Burtonilt jälle võib....
see oli film, mis tõsiselt muutis mu elu ja võibolla lõplikult loomingulise töö poole kallutas. see on film, mida ETV ei ole näidanud 15 aastat, kanal 2 üliharva näitab ja Soome televisioon näitab kõigi jõulude ajal. see on hingeminev, aga samas täis ka vimkasid, sarkasmi, sotsiaalset kriitikat ühiskonna vastu, mis ei mõista erandlikkust ( exeptionality) ja peab seda mõnikord isegi puudeks ( handicap). See on film, kus tegi oma viimase etteaste legendaarne õudusfilminäitleja ja Burtoni isiklik iidol Vincent Price ( stseenid küpsisemasinaga ja seda saatev muusika on nagu ballet, ja ühed mu lemmikumad kõigist filmidest). Danny Elfmani muusika on see, mis tolle filmi teeb täiuslikuks. Ülihead kõrvalosanäitlejad on need, mis aitavad veelgi enam filmi sõnumit vaatajani tuua.
See film tähendab mulle väga palju. kevadel riskisin selle filmi põhjal kirjutada eestlasi ja eestlust analüüsiva essee ( olgugi, et ameerika film, aga sealt andis tõmmata palju paralleele - ka eesti tuli 1991. aastal välja " üksildasest lossist", ja ma ei tea kas te mäletate, kuidas meisse siis mujal maailmas suhtuti. Mõned, nagu Soome ja soomlased, olid kui Peg, püüdsid mõista, aidata, samastuda. teised olid kui Bill, tahtsid suruda meid neile tuntud rütmi. mõned pelgasid, mõned mõnitasid, mõned kadestasid. ja nii on ka inimestega).
See film võib öelda väga palju. Mina mõistsin selle kaudu, et kuhugi kuulumise, sobimise küsimus on väga universaalne. igaühel võivad mingid "käärkäed" olla, mida ühiskond tahab "ära opereerida". kuid mis ka ei juhtuks, kas ühiskond tõrjub erandeid või võtab nad omaks, igal juhul liigutab see midagi paigast, tekib dialoog, mõttevahetus, mida varem ei olnud, nähakse asju uuest vaatenurgast ja paljud oma seisukohad tuleb ümber hinnata.
ainult ühte asja ma ei mõista.
vaadake.
küpsised lähvad ahju. küpsised tulevad välja. aga nad läksid ahju koos neid ümbritseva üleliigse tainaga. kuhu see tainas kadus?
mulle tundub, et Burton eriti tihti ei küpseta.
see oli film, mis tõsiselt muutis mu elu ja võibolla lõplikult loomingulise töö poole kallutas. see on film, mida ETV ei ole näidanud 15 aastat, kanal 2 üliharva näitab ja Soome televisioon näitab kõigi jõulude ajal. see on hingeminev, aga samas täis ka vimkasid, sarkasmi, sotsiaalset kriitikat ühiskonna vastu, mis ei mõista erandlikkust ( exeptionality) ja peab seda mõnikord isegi puudeks ( handicap). See on film, kus tegi oma viimase etteaste legendaarne õudusfilminäitleja ja Burtoni isiklik iidol Vincent Price ( stseenid küpsisemasinaga ja seda saatev muusika on nagu ballet, ja ühed mu lemmikumad kõigist filmidest). Danny Elfmani muusika on see, mis tolle filmi teeb täiuslikuks. Ülihead kõrvalosanäitlejad on need, mis aitavad veelgi enam filmi sõnumit vaatajani tuua.
See film tähendab mulle väga palju. kevadel riskisin selle filmi põhjal kirjutada eestlasi ja eestlust analüüsiva essee ( olgugi, et ameerika film, aga sealt andis tõmmata palju paralleele - ka eesti tuli 1991. aastal välja " üksildasest lossist", ja ma ei tea kas te mäletate, kuidas meisse siis mujal maailmas suhtuti. Mõned, nagu Soome ja soomlased, olid kui Peg, püüdsid mõista, aidata, samastuda. teised olid kui Bill, tahtsid suruda meid neile tuntud rütmi. mõned pelgasid, mõned mõnitasid, mõned kadestasid. ja nii on ka inimestega).
See film võib öelda väga palju. Mina mõistsin selle kaudu, et kuhugi kuulumise, sobimise küsimus on väga universaalne. igaühel võivad mingid "käärkäed" olla, mida ühiskond tahab "ära opereerida". kuid mis ka ei juhtuks, kas ühiskond tõrjub erandeid või võtab nad omaks, igal juhul liigutab see midagi paigast, tekib dialoog, mõttevahetus, mida varem ei olnud, nähakse asju uuest vaatenurgast ja paljud oma seisukohad tuleb ümber hinnata.
ainult ühte asja ma ei mõista.
vaadake.
küpsised lähvad ahju. küpsised tulevad välja. aga nad läksid ahju koos neid ümbritseva üleliigse tainaga. kuhu see tainas kadus?
mulle tundub, et Burton eriti tihti ei küpseta.




