Tully

[JazZ-]

Tully
Tully (2018)

Kolme lapse, nende seas vastsündinu ema Marlo (Charlize Theron) saab vennalt (Mark Duplass) kingituseks lapsehoidja. Algsetest kõhklustest üle saanud Marlol tekib hooliva, üllatava ja vahel ka keerulise iseloomuga Tully-nimelise (Mackenzie Davis) noore lapsehoidjaga ainulaadne side.

Loe täielikku tutvustust siit

[Ralf]

Ootasin filmi huviga ennekõike põhjusel, et mulle väga-väga meeldib Jason Reitmani, Diablo Cody ja Charlize Theroni varasem koostööfilm "Young Adult", ja loomulikult ei ole ma varjanud ka oma armastust Cody kirjutatud "Juno" ning "Jennifer's Body" vastu.

"Tullys" pettuma ei pidanud. Jah, juba palju kriitikat saanud lõpplahendus käib küll tublisti loogika vastu ega suuda end ära õigustada. Film satub lõputwisti pärast iseendaga konflikti, vaataja peab nähtut hakkama ümber kalkuleerima.

AGA. Muidu särtsakas ja sardooniline lugu nooruse tagaigatsemisest, vaimuhaigusest ning mõistagi emadusest, mida film kujutab väga proosaliselt. Domineerivad siin higi ja pisarad, mitte sünnitusjärgsed rõõmuhõisked.

Theron on üks väga väheseid näitlejaid, kes nõus rolli nimel enda lummavast ilust ajutiselt lahti ütlema ("Tully" jaoks võttis ta kõvasti juurde, mis ei tähenda küll, et ta oleks inetu siin, aga märgatavalt ümaram küll).

Järjekordne tugev etteaste tema poolt, ma väga naudin enesekindlust ja teravust, mida ta oma tegelastesse tuua oskab. "Young Adultis" on tema karakter mu meelest küll reljeefsem kui "Tullys", kus Marlo pole oluliselt värvikam kui harju keskmine kolme lapse ema. Aga ma ei kujuta ette kedagi, kes Marlo osasse etemini sobiks.

Tundsin ka heameelt, et Cody dialoog on ajapikku saanud vähe loomulikumaks, "Tullys" nimelt pole jaburaid väljendeid, mida eelmistest Cody kirjutatud filmidest mäletame.

[JazZ-]

Jah, juba palju kriitikat saanud lõpplahendus käib küll tublisti loogika vastu ega suuda end ära õigustada. Film satub lõputwisti pärast iseendaga konflikti, vaataja peab nähtut hakkama ümber kalkuleerima.

Mnjah, see twist tundus mulle ka alguses veidi kaheldava väärtusega, sest "Tully" paistis sedasorti film, millele mingi shyamalanlik lõpplahendus pigem kahju kui kasu toob, aga kui oma esialgsest "no see on küll loll" vapustusest üle sain,

Spoiler :

jõudsin mõttele, et tegelikult pole see üldse loll. Õigupoolest on päris lahe idee mineviku Marlo oleviku omaga kokku viia - toob kontrastid Marlo elumuutustes ehk paremini esile kui mingi suvalise teise noore naisega oleks toonud. Lisaks muutis lõpupööre selle veidravõitu seksistseeni arusaadavamaks.

"Young Adultis" on tema karakter mu meelest küll reljeefsem kui "Tullys", kus Marlo pole oluliselt värvikam kui harju keskmine kolme lapse ema.

Kas see samas nagu filmi eesmärk polnudki? Näidata just nö. harju keskmist kolme lapse ema harju keskmise kolme lapse ema probleemidega - kui tema tegelane kuidagi oluliselt quirky'm oleks olnud, oleks see kogu ideed pigem devalveerinud.

Muus osas olen Ralfiga nõus - tore eluline tragikomööda. Mul pole küll kolme last, aga mingeid samastumismomente oli nagu küll (sajandite vältel naiste DNA-sse kirjutatud kannatused?).

Lisaks tulin mõttele, et filme võiks olla palju põnevam vaadata, kui nende žanrit eelnevalt ette ei teaks - siinpuhul oleks näteks terve seansi püsinud pinge, kas Tully on tegelikult psühhopaadist mõrvar, sest olgem ausad - täpselt sellisena ta mõjus. Mitte ükski vaimselt terve inimene ei ole nii rõõmsameelne, kui ta terve öö vääksuva titega veetma peab.

8/10 - Lisapunktid selle eest, et Ron Livingston näeb välja nagu Kyle Chandler.

[Ralf]

"Young Adultis" on tema karakter mu meelest küll reljeefsem kui "Tullys", kus Marlo pole oluliselt värvikam kui harju keskmine kolme lapse ema.

Kas see samas nagu filmi eesmärk polnudki? Näidata just nö. harju keskmist kolme lapse ema harju keskmise kolme lapse ema probleemidega - kui tema tegelane kuidagi oluliselt quirky'm oleks olnud, oleks see kogu ideed pigem devalveerinud.

Seda küll jah, aga Diablo Cody on "Juno" ja "Young Adultiga" näidanud, et oskab huvitavamaks/värvikamaks kirjutada iseenesest suht tavalisi inimesi.

[Ronet]

Lisaks tulin mõttele, et filme võiks olla palju põnevam vaadata, kui nende žanrit eelnevalt ette ei teaks - siinpuhul oleks näteks terve seansi püsinud pinge, kas Tully on tegelikult psühhopaadist mõrvar, sest olgem ausad - täpselt sellisena ta mõjus. Mitte ükski vaimselt terve inimene ei ole nii rõõmsameelne, kui ta terve öö vääksuva titega veetma peab.

Mackenzie Davis on räigelt intimideeriv igas rollis.

Spoiler :

Gotta love see kui üritad aru saada, kas tegu on rahuliku indie draamaga või mingi single white female thrilleriga ja siis lajatab hoopis mingi kolmas sisupöörde variant.

8/10 - Lisapunktid selle eest, et Ron Livingston näeb välja nagu Kyle Chandler.

Aga Mark Duplass on juba Ron Livingston.

7/10

[Ralf]

8/10 - Lisapunktid selle eest, et Ron Livingston näeb välja nagu Kyle Chandler.

Aga Mark Duplass on juba Ron Livingston.

I'll do you one better: mulle meenutab Livingston hoopis Rory Cochrane'i.