Stalker

[Cochrane]

Stalker
Stalker (1979)

Nimetu linn, mille lähedusse tekib ühel päeval ala, kus ei kehti füüsikaseadused, inimesed jäävad kadunuks ja toimub muudki salapärast. Tsooniks kutsutud ala suletakse ja kes sinna läheb ja vahele jääb, riskib mahalaskmise või vanglakaristusega. Kuid ka Tsoon ise võib nõuda su elu. Stalkerid on mehed, kelle jaoks Tsoon on kinnisidee, eluviis ja elatusvahend. Filmi peategelane, keda kutsutakse samuti Stalkeriks, viib inspiratsiooni kaotanud Kirjaniku ja endaga salaplaani kaasas kandva Professori Tsooni, et leida sealt ruum, kus võivad täituda kõik unistused.

Loe täielikku tutvustust siit

[kbong]

Ma ei ole küll eriline vene kino austaja, kuid Tarkovsky filmid on mulle küll väga südamelähedased, kaasa arvatud ka STALKER.

[Hülss]

Lugesin Tiina Lokki "Antikristuse" arvustust, mis säras oma ülemäärase võõrsõnade kasutusega, kuid tänulik olen meeldetuletuse eest, et nägemata oli siiani Stalker.

Nii Vendade Strugatskide "Roadside Picnic" ja omakorda Tarkovski "Stalker" olid S.T.A.L.K.E.R. mängude inspiratsiooniks ja näinud lõpuks ka Stalkeri filmi, mõistan alles nüüd kui palju on mäng filmilt laenanud. Filmi vaadates tekkis tahtmine ka raamatut lugeda, et jõuda lõpuks kõige selle inspiratsiooni algallikani. Tegemist on ühe kütkestavama ulmelooga, millega õnnestunud nüüd juba läbi kahe meediumi tutvuda.

[LiveForThis]

Tarkovski oli üks väga eriline lavastaja. Näinud nüüd kolme tema filmi ja Stalker on praeguse seisuga lemmik. Solarise võiks uuesti ette võtta ja siis ka juba ülejäänud teosed.
10/10

[Malcolm]

Raske, seda paiguti lausa irriteerivuse äärel, ja ääretult kannatust nõudev vaatamine. Ühtlasi üks kõigi aegade paremaid filme ning võibolla kõige rohkem vaatajapoolset mõttetööd nõudev pähkel. Ehkki nad on väga erinevad, on ka Strugatskite inspiratsioonina kasutatud jutustus suurepärane, nagu enamik nende kahe kirjutusi. 10/11

[adi]

Alati kui ma kell viis hommikul purjus peaga koju jõuan siis minu sisemine intelektuaalipede otsib üles Stalkeri DVD ning tõdeb korduvalt fakti, et tegemist on läbi aegade parema filmiga.


Hea film


CM-Girl - soovitan!

[MNC]

Maitea, maitea...maitea...Strugatskite "Väljasõit rohelusse"* või "Pikinik teepervel" nagu mõni SUUR ulmesõber seda kutsub oli enne filmi vaatamst praks kapsaks loetud...seetõttu ei ole suutnud kuidagi Stalkeri lainele häälestuda. Strugatskid kirjeldavad lääne inimesi ja seetõttu tunduvad filmis kakerdavad "vene bomšid" kuidagi vastuvõetamatud...ei suuda ühilduda lihtsalt ja seetõttu pole ka film minu silmis eriti palju väärt. Parem kui Asustatud Saare film - mis oli lihtsalt tobe - aga siiski...

*Väljasõit rohelusse, Asustatud Saar, Eeden ja Libainimesed olid need raamatud mis suutsid välja peksta minu peas asetseva väärarusaama, et ulmekirjandus on lihtsalt tüks tehno-robotiona ja kosmosepedereerimine...vanust oli mul siis mingi paarteist ja "Trifiidide päeva" pidasin ma seni mingiks reeglit kinnitavaks erandiks.

[Ardo]

*Väljasõit rohelusse, Asustatud Saar, Eeden ja Libainimesed olid need raamatud mis suutsid välja peksta minu peas asetseva väärarusaama, et ulmekirjandus on lihtsalt tüks tehno-robotiona ja kosmosepedereerimine...vanust oli mul siis mingi paarteist ja "Trifiidide päeva" pidasin ma seni mingiks reeglit kinnitavaks erandiks.

Meil oli sarnases vanuses sarnane ulmemaitse.
Siiski on nii Libainimesed kui ka eriti Eeden ju samuti "kosmosepedereerimised".
Isiklikult pole kunagi VR väga eriliseks teoseks pidanud (vähemalt esmakordsel lugemisel meeldis mulle isegi sama Mirabilia raamatu esimene jutt "MAEML" rohkem).
Stalkeri pildikeel on peaaegu hüpnotiseeriv ja praktiliselt terve filmi jooksul silmi ekraanilt lahti saada ei õnnestu, aga kui saabub lõpp, eelistanuks ikkagi ,et Tarkovski oleks rohkem raamatu juurde jäänud ja ulmefilmi teinud.
Sama pildikeel, sama õhkkond, sama meelsus, aga ilma lõpu metafooride- ja sümbolismirägastikuta. Nägin filmi ca. 5 aastat tagasi ja tunnistan, et ei mäleta lõpust tänu sellele absoluutselt mitte midagi.

Muidugi annab selline tõlgendus "intellektuaalipededele" igavesest ajast ja igavesti võimaluse seda oma isiklikuks lemmikfilmiks pidada. 7/10

[Ardo]

Nii Vendade Strugatskide "Roadside Picnic" ja omako....

Ei näe erilist pointi algselt vene keeles kirjutatud raamatut eestlaste jaoks ingliskeelseks tõlkida..

[adi]

Stalkeri pildikeel on peaaegu hüpnotiseeriv ja praktiliselt terve filmi jooksul silmi ekraanilt lahti saada ei õnnestu, aga kui saabub lõpp, eelistanuks ikkagi ,et Tarkovski oleks rohkem raamatu juurde jäänud ja ulmefilmi teinud.

Kuna Tarkovski nägi raamatu peategelasena "tsooni" mitte seal ekslevaid inimesi, siis miks peaks nende kõrvaltegelaste toimetamisi üks-ühele ümber jutustama ning ma täiesti mõistan kuidas majesteetlikult salapärane tsoon pakkus talle tunduvalt inspireerivamat ainest kui juba räägitud lugu tema külalistest. Ka mind ennast viis raamatu lugemine eelkõike sinna keskkonda mitte ei pannud kaasa elama peategelasele.

[Ardo]

Kuna Tarkovski nägi raamatu peategelasena "tsooni" mitte seal ekslevaid inimesi, siis miks peaks nende kõrvaltegelaste toimetamisi üks-ühele ümber jutustama ning ma täiesti mõistan kuidas majesteetlikult salapärane tsoon pakkus talle tunduvalt inspireerivamat ainest kui juba räägitud lugu tema külalistest. Ka mind ennast viis raamatu lugemine eelkõike sinna keskkonda mitte ei pannud kaasa elama peategelasele.

Tarkovski tegi filmi ikkagi inimesest ja tema loomusest. Tsooni erilisus oli lihtsalt ettekääne ja võimalus seda temale soovitud viisil teha. Konkreetselt tsooni ja tema olemust lahati raamatus tunduvalt rohkem (dialoogid Noohaniga).
Mul pole kahju mitte sellest, et ma stalkeri pereeluga tuttavaks ei saanud (tegelikult kajastati ka seda), vaid kahju on kasutamata ulmepotensiaalist.
Rohkem ma Stalkeri teemal ei kobise. Vähemalt enne selle ülevaatamist mitte.

[Soprano]

Ma polnud ainus, kes sarnasust nägi:
<@Level> Stalker on natuke Woody Harrelsoni moodi

Spoiler :

Hollywood'i remake's võiks ta vabalt Stalker't mängida, kusjuures teist tüüpi sobiks mängima (noorem) Robert Duvall, aga see selleks. Väga ainulaadne film ja ääretult huvitava maailmaga, mida järk-järgult õpib tundma. Läks päris filosoofiliseks ja lõpus hakkas meenutama The Sunset Limited dialooge kahe erineva uskumuse vahel. Hinnet on millegipärast raske panna... 8/10?

[Ronet]

Mul oli sama probleem. Pole ammu nii kaua hinde kallal juurelnud..
Värvilahendused olid ilusad ja depressiivsed korraga ning nende 'üleminekud' meenutasid The Wizard of Oz'i.
Mulle tundub, et see film mulle siiski meeldis ja perhaps 5 aasta pärast vaataks selle uuesti üle.

Püha Stalkeri kiusamine:


Lemmikhinne 8/10 ei vea alt