Filmiveeb.ee foorum

lulz, et eerik just ühes teemas siin alafoorumis rääkis sellest.
Requiem for a Dream tuli Silveri pealt. Vapustav ka teist korda ja täpselt sama originaalne tundus. Montaaž ja muusika on võimsad.

Paper Heart
2009

Nojah, imdb trivia lihtsalt lõi kogu arvamuse selle filmi suhtes pahupidi (mõttes vannun nii et ...). Aga enivei, üldiselt mulle istus küll, ikkagi armastus ja kõik ja puha. Mänguväljaku lapsed ehk jäi üheks paremateks stseenidest üldse. Sinise pluusiga poiss pani asja paika ning ega tüdrukudki kehvemad polnud.

Kuidas refereerida arrrrrmastust?
- "When they hug and kiss and be happy together."

Over the Hedge (2006) 6,5/10

Unknown (2006) - 5/10

Juustune ajaviide.

The House of the Devil - väike - mõnusalt realistlik - õudukas, tehtud igas mõttes suhteliselt minimalistlikult. Pole mingeid totraid kolle, mõttetult ehmatavat muusikat (algustiitrite pala on tõsiselt lahe, sama mängib taustaks ka traileris) ega üleüldist ülepingutatust. Peategelasteks ülikooliga alustavad piigad, kelle tudengiea raskustega kerge samastuda. Muhedad näitlejannad veel pealegi. Tund aega vaikset pinge kruvimist ja sellevõrra mõjuvam lõpp. Tugev!

Where the Wild Things Are - väga vahetu kogemus, nii et objektiivne on veidi keeruline olla, kuid ilmselt 2009 aasta lemmikfilm. OST oli üksinda ka päris hea, aga piltidega kokkupõimituna mõjus ikka umbehästi. Sama fantastiline kui trailergi. Ikka veel ei suuda ära imestada, et stuudio oli Jonze'le nõus niivõrd palju raha andma, tegemaks filmi, mis reklaami alusel näib olevat lastefilm, kuid kinno jõudes mõjub hoopiski rohkem lapsi eskortivatele vanematele.

Jonze lavastas põhimõtteliselt kolm film. Esimene oli häälnäitlejatega (väga oskuslikult valitud osatäitjad) ühises stuudios ja isegi mingi butafooriaga asja läbimängudes. Teine oli see osa, mis toimus kaamera taga, et Max'i reaktsioonid oleks võimalikult realistlikud. Kolmas koosneb eelnenud kahest + fantastiliselt taustamuusikast/ kinematograafiast (hullult ilusale maastikule seatud kaadreid on ikka), hõlpsalt tunnetatavast atmosfäärist (hirmsad kohad on üllatavalt hirmsad ja armsad kohad on ikka täiega nunnud), hulludest eriefektidest ning on üleüldiselt päris võimsa mastaabiga. Visuaalidest olulisem on aga see, et kõik kokku on emotsionaalses plaanis väga mõjuv tervik. Super!

Disko ja tuumasõda -
oli nii üht kui teist, kokkuvõttes positiivne.

uLtImAtEcRiTiC wrote:Disko ja tuumasõda -
oli nii üht kui teist, kokkuvõttes positiivne.

Jep

Garli wrote:

uLtImAtEcRiTiC wrote:Disko ja tuumasõda -
oli nii üht kui teist, kokkuvõttes positiivne.

Jep

Jep, väga positiivne.

uLtImAtEcRiTiC wrote:Disko ja tuumasõda -
oli nii üht kui teist, kokkuvõttes positiivne.

Ouyeah, ma vaatasin ka selle ära. Aga ma ei tea, kas sõna 'kuiv' on nüüd kõige õigem sõna selle filmi iseloomustamiseks (viimasel ajal ei oska aju üldse ka konkreetselt kõige lihtsamat emakeelt välja mõelda), aga midagi sellist arvan kõigest vaatamata kurikuulsa erutajast Emmanuelle mainimisega. Mingid üksikud head hetked olid, aga ei midagi suurt - suhteliselt ajalootund.

Disko ja tuumasõda - palju lisafakte, mida varem ei teadnud ja mida isegi isa ei teadnud Huvitav ajalootund.

The Great Escape

See film kuulub põhjusega mu top 3. Utter fun, mida võib vaadata iga hetk, iga päev uuesti, nautides igakord võrratult head muusikat ja näitlemist. Parim seiklusfilm ever.

The Messenger(2009) 8/10

The Snowman - Iga aastane traditsioon. - 10/10

sai ka eile Disko ja Tuumasõda ära vaadatud.

Homeward Bound: The Incredible Journey (1993) . Kindel lemmik.

It's a Wonderful Life
Absoluutselt kõige südantsoojendavama lõpuga film, mida näinud olen.