Eitama pole mõtet hakata, et film on tõesti kaunis. Ilmselt tänu rohkele valge värvi kasutusele näeb kogu maailm välja kuidagi värskendav - võiks suisa öelda, et ennenägematu. Kosinski visuaaliviiul mängib taas erakordselt kauneid noote. See jäi aga minu jaoks filmi ainsaks reaalseks tugevuseks. Sisu juures pole vast mõtet peatuma hakatagi - oli mis ta oli. Üritati nii üht kui teist ja kõik lihtsalt ei haakunud hästi paika.
Mina kritiseeriks enim aga Tom Cruise'i mängitud peategelast, kellest filmi kohalik sisututvustus kõneleb päris suurte sõnadega. Samuti hoiab mees plakatil käes automaatrelva, näol mõne visalt lahingusse sööstva sõduri ilme. Ega ma oodanudki, et ta mõni
hard boiled märulikangelane oleks, aga see oli ikkagi tema suur rännak ja nõnda mõjus see märgasid unenägusid nägev vastustenäljane flegmaatik kuidagi lahjana. Juba filmi esimestest minutitest saab selgeks, et tegu on mehega, kelle hinge rusub mingisugune rahulolematus, segadus. Tema suhtes mingisugust empaatiat tunda oli lihtsalt keeruline ja kaasaelaminegi oli selle võrra raskem. Veel enam, et tema tehtud hämmastavad avastused viisid ikka ja jälle mõttele, et taas astuti mingisse imelikku süžeelisesse loiku.
Ja mis sellesse puutub - viimaks tekkiski tunne, et parema meelega vaadanuks ma lihtsalt kaks tundi järjest, kuidas ta Maa peal ringi lendab ja neid droone parandab. Minu programmeeris "Oblivion"-i esimene neljandik väga õigele rahusagedusele... neelasin nii silmadega kui kõrvadega (oh kui hea heli) ning tundsin näidatavast üpris suurt naudingut, aga peatselt sai hea harmooniline pidu läbi sellega, et kohale tulid sõprade sõprade sõbrad, keda polnud üldse kutsutudki, ja kukkusid laamendama: ilmetu brünett... Morgan Freeman, kes oli lihtsalt üks suur küsimärk... emotsionaalsel nulltasandil toimuvad tagaajamisstseenid. Jne.
Filmi pakend on lummav mis lummav, aga kõige muuga tegi see endale lihtsalt järjepidevalt viga. Järjekordne lisa visuaalselt meeldejäävate, aga muidu kohmakate või suisa piinlike filmide perekonda, kuhu minu silmis kuulub kindlasti ka möödundaasta "Total Recall".
Kuid ma siiski tean, et tegu on täiesti Kosinski beebiga ja projekt oli ambitsioonikas. Mees teab, kuidas filmi hea välja nägema panna ja mõttetööst ei jäänud kahtlemata vajaka, lihtsalt valmistootest paistab ka poolpimedale välja, et osad oma ideed (või peaksin ma ütlema teiste ideed

) oleks ta võinud jätta sahtlipõhja oma korda ootama. Ja vähem autist-kangelasi edaspidi, palun!