Kuu alguses tekkis hirmus vajadus seda uuesti vaadata. Vaatan, et olen siin teemas suht palju mula ajanud. Piinlik kohe
Peaaegu 7/10 on suht naeruväärne hinne tegelikult väga tugevale psühholoogilisele horrorile.
Õuduse osakaal on muidugi vaieldav, kellele mõjub ja kellele mitte, aga, kurat Cusack, stsenaarium ja üldse Håfström lavastajakäsi, mis üllatas oma detailide poolest nii mõnigi kord päris tõhusalt, oli lihtsalt suurepäranne.
Juba alguses pandi toon paika: Cusack`i tegelane ja tolle minevik, õuduselementidega pidev mängimine ning loomulikult ka ruum, mis järkjärgult omandas kuhjaga mõtteainet pakkuva tähenduse.
Aga Cusack on siin nii hea, et lausa lust vaadata. Samuti operaatoritöö, muusika ja montaaž. Nauding, täielik nauding.
Ma ei tea miks, aga esimest korda vaadates nii head muljet ei jätnud. Ju siis ei olnud veel õigel lainel.
Sattusin
rewatchi plaanides Director`s Cut`i peale. Ma ei teagi, kumb lõpp mulle rohkem meeldib. Mõlemal oli oma võlu täiesti olemas, aga kui oleks valida, siis vaataks parem originaallõppu ehk see mis DC`l.
9/10Nüüd Shanghai ka otsa ja siis saab The Rite`i ootama jääda.