Koerte saar
Isle of Dogs (2018)
"Koerte saar" on lugu 12-aastasest Atari Kobayashist, kelle eestkostjaks on korrumpeerunud meer Kobayashi. Kui linnapea dekreediga küüditatakse kõik Megasaki City koerad tohutule prügimäele, kihutab Atari oma Junior-Turbo propellerlennukiga Prügisaarele, et päästa oma neljajalgne ihukaitsja Täpi. Koos uute krantsidest sõpradega asub Atari eepilisele teekonnale, millega määratakse terve Prefektuuri tulevik.
Loe täielikku tutvustust siit
Koerte saar
Moderator: Meeskond
Re: Koerte saar
Väga vahva film! Ei oleks "Resident Evili" lavastajalt sellist teost oodanud. 4/5
-
Ralf
- love <3
- Posts: 13749
- Joined: 06. May 2006, 14:57
- Location: Sinu voodialune (väga tolmune *köh*)
- Contact:
6/10
Wes Anderson nagu Wes Anderson ikka. Mina selle autori fänn ei ole, vaatan tema šedöövreid teatava skepsisega ja iga kord pean endalt küsima, et miks ta ikkagi teeb neid filme.
Korra on ta juba meile tõestanud, et oskab terast nukufilmi teha, nüüd proovis uuesti. Esitleb ta oma nägemust lähituleviku Jaapanist ja saarest, kus elavad üsnagi iseloomutud koerad.
Nagu Andersonile kohane, on filmil vapustavalt omapärane ja detailirikas esteetika. Meelde jäävad ennekõike lahedad kompositsioonid. Jaapanis toimub tegevus ainult sel põhjusel, et Andersonil oli selline tuju. Süžee seisukohalt see oluline pole. Ma ei ütleks, et Anderson ekspluateerib Jaapanit, aga ikkagi tundus, et tema mõttekäik oli umbes selline, et sushi ja geishad teevad tema filmi veel eksootilisemaks. Väga stereotüüpselt ja abitult mõjus vahepeal see Jaapan. Veel jahmatavamalt mõjus see, et
Oleks võinud rohkem keskenduda koerte saarele, selles keskkonnas oli palju potentsiaali, aga kokkuvõttes jäi seegi osa seiklusest kuivaks ja väheütlevaks. Mind need koerad ei kõnetanud, terve filmi vaatasin neid umbes selle pilguga, et selle häält loeb Edward Norton ja tolle häält loeb Jeff Goldblum. Suur osa filmist oli mu jaoks lihtsalt butafooria.
Ajad Wes Andersoni segamini Paul Thomas Andersoniga!
Korra on ta juba meile tõestanud, et oskab terast nukufilmi teha, nüüd proovis uuesti. Esitleb ta oma nägemust lähituleviku Jaapanist ja saarest, kus elavad üsnagi iseloomutud koerad.
Nagu Andersonile kohane, on filmil vapustavalt omapärane ja detailirikas esteetika. Meelde jäävad ennekõike lahedad kompositsioonid. Jaapanis toimub tegevus ainult sel põhjusel, et Andersonil oli selline tuju. Süžee seisukohalt see oluline pole. Ma ei ütleks, et Anderson ekspluateerib Jaapanit, aga ikkagi tundus, et tema mõttekäik oli umbes selline, et sushi ja geishad teevad tema filmi veel eksootilisemaks. Väga stereotüüpselt ja abitult mõjus vahepeal see Jaapan. Veel jahmatavamalt mõjus see, et
Spoiler :
Oleks võinud rohkem keskenduda koerte saarele, selles keskkonnas oli palju potentsiaali, aga kokkuvõttes jäi seegi osa seiklusest kuivaks ja väheütlevaks. Mind need koerad ei kõnetanud, terve filmi vaatasin neid umbes selle pilguga, et selle häält loeb Edward Norton ja tolle häält loeb Jeff Goldblum. Suur osa filmist oli mu jaoks lihtsalt butafooria.
Rasmus wrote:Väga vahva film! Ei oleks "Resident Evili" lavastajalt sellist teost oodanud. 4/5
Ajad Wes Andersoni segamini Paul Thomas Andersoniga!
icheckmovies / imdb / last.fm / rateyourmusic / quora
Re: Koerte saar
Rasmus wrote:Väga vahva film! Ei oleks "Resident Evili" lavastajalt sellist teost oodanud. 4/5
Nali töötas
Anyway, mul on veidi teine lähenemine Wes Andersoni filmidesse kui Ralfil. Iga tema film räägib minuga, ta on mu absoluutne lemmiklavastaja alates "Bottle Rocket"'ist ning ta on üks väheseid lavastajaid kes pole mitte kordagi failinud. Iga tema film on olnud meeldejäävalt tugev teos, isegi kui ei räägi otseselt sinuga siis ikkagi oskad hinnata kui kõiki su meeli kvaliteetselt gang-hipster-bängitakse.
PSS. pole seda koertefilmi veel näinud