Viimane vaadatud film! (mis puudub FV andmebaasist)

[Gang-pae]

Drug War [Du zhan] (2012)
Maiuspala Johnnie To fännidele. Oma süngete visuaalide, tempo ja karmusega peaks meeldima ka The Yellow Sea (Hwanghae) austajatele.

[Spellbound]

"Confession of Murder" on kui "The Chaser", "Oldboy", "I Saw the Devil", "Yellow Sea" ja nii mõnedki teised Lõuna - Korea thrillerid laksu all ehk siis kogu film on loodud läbi süsimusta huumori ja iroonilise komöödia, mida ilmestavad pöörased actionstseenid tagaajamistest ja kiirtel kihutavate autode peal kaklemisest.

Tundub, et režissöör ei tahtnud teha lihtsalt tõsist filmi Lõuna - Korea thrillerite seas väga populaarsest sarimõrtsuka teemast, vaid viskas kokku kõik, mida välja mõelda suutis, kuid film ei muutunud seeläbi kordagi labaseks, vaid jäi vaatamata kõigele ikkagi tõsiseks, emotsionaalseks ja isegi oluliseks. Suur osa on küll meelelahutusel, aga film üritab end esitleda samas ka väga tõsisena. Sisu kannab ikkagi mõte Lõuna - Korea statute of limitations`ist ehk siis mõrv aegub pärast 15 aastat ja kuigi see tõsteti 2007. aastal 25 aasta peale, on see Koreas ikka väga suure tule all.

Väga hoogne ja kiire tempo, kuid võtab siis keskel hoo maha, et taas korralikult lugu jutustada ja toon tagasi tõsisemaks muuta. Stsenaarium on suurepärane ja tõenäoliselt oligi algselt tegu tõsise looga, mille siis režissöör valas üle tõelise actionspektaakliga, mis meenutab nii mõndagi tuntud stseeni ka Hollywoodi kinost ("Lethal Weapon", "Terminator 2")

[uLtImAtEcRiTiC]

Lõuna - Korea statue of limitation

Täitsa hakkasin mõtlema, et milline see aegumise kujuke välja võiks näha.

[lostinthemist]

Lõuna - Korea statue of limitation

Täitsa hakkasin mõtlema, et milline see aegumise kujuke välja võiks näha.

Eestikeeli oleks tegemist vist hagi aegumise normiga. Õppisid juurat, ilmselt peaksid küll teadma.

Saan ise samuti vaid kiita seda "Confessions of Murder"it. Alternatiivpealkiri on samuti "I Am A Murderer."
Vaatasin seda küll kolm päeva tagasi, kuid kaalun kordusvaatamist, sest see töötas meeletult hästi meelelahutuslikul tasandil. Kaasahaaravalt dramaatilisse ja välja arendatud sisupööretega loose on sisse põimitud üle mõistuse vinge action (tagaajamise stseen kiirteel oli võimas) ja komöödiaelemendid töötasid satiirina (mõistuseta fänniklubid). Nutikas ja vapustav kaameratöö, mis lõi mind kohe filmi esimestel kaadritel pahviks. Action oli väga ebarealistlik, kuid eriti nutikalt koordineeritud, et tabasin "no kuule, see pole võimalik" asemel mõtlemast hoopis "püha tuss raisk, see oli üliäge."
Kõrgemat klassi meelelahutus.

[uLtImAtEcRiTiC]

Eestikeeli oleks tegemist vist hagi aegumise normiga. Õppisid juurat, ilmselt peaksid küll teadma.

Ei ole kohe mitte. Õppisid inglise keelt, ...

Siin on ilmselt tegu eksitusega, aga üritasin ette kujutada, milline taoline ausammas välja võiks näha.

[Forzelius]

The Naked City (1948)

Mulle meeldivad filmid, mis on tehtud armastusega. Ning see oli üks neist. Woodyallenlik, olgugi et žanriliselt mitte midagi ühist, armastuskiri New Yorkile. Linn ise oli sama tähtis kui tegelased. Produtsent Mark Hellinger, kes ka filmi üpris ebatavaliselt tolle aja kohta, narrateerib, olles tegevusest täiesti väljas ja nö "kõrvaltvaataja" rollis, oli selle projekti eestvedaja ning kui ta 1947. aasta detsembris ära suri, oleks stuudio peaaegu kriipsu peale tõmmanud. Õnneks nii ei läinud ja teenis suisa 2 Oscarit.
Dassin oli pea-perfektne valik sellist filmi lavastama. Miks? Sest, ausalt öeldes, ta tegelased pole kunagi eriti huvitavad või eristuvad olnud teistest tolle aja krimidest. Ei Brute Force'i, Rififi ega Night and the City kangelased millegi erilise poolest meelde ei jää. Kuid ta on suurepärane atmosfäärilooja. Olgu selleks siis vangla, röövipaik või siis suurlinn. Nagu ka paar aastat hiljem järgnenud Widmarki filmis, oli siin selleks metropol. Kõik ärkas nii ellu selle 98 minuti jooksul. Isegi süütult mööda kulgenud tavakodanikud (keda salaja filmiti) tundusid professionaalsed näitlejad. New Yorki kasutati ära algusest lõpuni. Stuudios filmitud stseene oli minimaalselt. Ja eelmainitud ebahuvitavate tegelaste-faktor minu jaoks lõpuks murdus ta filmide puhul, sest Fitzgerald oli fantastiline. Aga ta on seda alati. Meenutas Robinsoni Double Indemnity's. Miskipärast ma arvan, et selliseid üsna pea pensionile minevaid vanamees-detektiive pole eriti tänapäeva võmminduses. Ja ok, Thieves' Highway Lee J. Cobbi tegelane oli ka üsna cool.
Ühesõnaga, kui ma enne polnud veendunud selles, et Dassin on awesome, siis sellega tegi ta seda kindlasti. Rififi oli hea, BF ja NatC tundusid natuke lahjemad. See oli lihtsalt klassikaline whodunit segatud kokku mõnusa hitchcockiliku krimilooga.

9/10

[Audrey]

Last Train to Freo (2006)

Üks äärmiselt põnev ja mitme-mitme twistiga Austraalia film, mis põhineb näidendil. Kujutan ette, et Eestis lööks näidend päris edukalt läbi. The Thall Thug'i mängiks välja ehk härra Kaljujärv ja noore Lisa rolli sobiks.. Mirtel Pohla?

Paneb mõtlema küll. Soovitan soojalt!

[Forzelius]

Odd Man Out (1947)

Ei tea, pole Reedi pisteliselt vaadanud, aga see oli ikka suht weak. Iirimaa mässuteema on meeltmööda ja seetõttu ootasin midagi kardinaalselt erinevat ikka. Põhimõtteliselt oli see ka täiesti ebavajalik device. Oleks samahästi võinud olla Londonis ja mingi suvalise kurjategijaga. Suures osas puudus ka peategelane ning ülejäänud tüüpide sebimine oli nagu peata kana ringi tillerdamine. Lõpp oli ka "mm, ok".

5/10

[CM-Girl]

The AristoCats (1970) 9/10

[CM-Girl]

101 Dalmatians (1961) 8/10

101 Dalmatians II: Patch's London Adventure (2003) 6/10

[Defexer]

Green Street Hooligans 3: Never Back Down (2013)

Algas paremini kui lõppes aga sellegi poolest teeb teisele osale silmad ette. Stseenid olid kohati suht poolikuks jäetud ja kasutati üsna palju slow mo'd, mis alguses oli küll hea aga lõpu poole hakkas veidi ära tüütama. Mis ma ikka kritiseerin oma ala filmidel kindlasti üsna tasemel. Stoori oli nagu oli, kastutatud sama teemat mitmetes muudes filmides aga siia isegi üsna hästi suladus sisse. "Family is most important thing in life"

7/10

[rauls]

Coming Home (1978) - 8,5/10.

Väga hea draama Vietnami sõja koledustest.

[Rasmus]

Vaatasin halloweenil ja päev enne seda ära mõned filmid, mis FV-sse lisamist ei kannata.


Algas väga hästi ning nägi päris professionaalne välja, kuid kvaliteet hakkas üsna kiiresti langema. Fännifilmi kohta siiski kõva sõna ja üks jump scare toimis tõsiselt hästi. 4/10


Oh, kuidas ma vihkan neid ülikõvade postritega jubedaid filme. I lühifilm - 3/10, II - 2/10, III oli kõige huvitavama stiiliga ning sellele vastavalt 4/10. Ümbritsev lugu väärib samuti vähemalt nelja, aga kokkuvõttes ikkagi 3/10 film. Gore oli vähemalt hästi tehtud...


Danielle Harris on vist nüüd ametlikult näitlemise lõpetanud. Ta lihtsalt ON filmides, ilma neisse mingit panust andmata. Kriipsutasin ta oma lemmiknäitlejate listist selle mõtte peale maha. Ilgelt lollid ja ebameeldivad tegelased olid filmi päästjateks, muutsid vähemalt surmastseenid meeldivateks. Kuigi Rudyt hakkasin lõpuks isegi rootima. 3/10

+ "Halloween H20" (7/10) ja "Halloween: Resurrection" (6/10), mis on endiselt väga nauditavad teen slasherid.

Vähemalt jõulude tähistamiseks on üks normaalne õudukas tehtud...

[Rasmus]

Just when you thought it couldn't get any worse...

Mõtlesin, et Asylum saab lihtsa perefilmiga hakkama, kuna siia ei ole vaja mingeid eriefekte, aga ei, ei saanud hakkama. Lastele kindlasti meeldib, sest koerad on lahedad ja "Üksinda kodus" loo taaskasutamine samuti, kuid tegelikult on see isegi "Home Alone 4" kõrval halb film.

3/10

[rauls]

Yi dai zong shi ("The Grandmaster") - 3/10

Andke mulle mu arvamus andeks, aga minu jaoks on see Kar Wai Wong'i eepiline suurteos lihtsalt naeruväärne. Visuaalselt näeb film küll kena välja, kuid sisuga on täiesti alt mindud. Käis mingi segane virvarr ja ajas edasi-tagasi hüppamisega pingutati küll üle - minu jaoks oli film üsnagi raskesti vaadatav. Vahele öeldi totraid klišeelikke "suuri" repliike. Kindlasti mõne vaataja jaoks lausuti kuldseid tarkussõnu, kuid minu jaoks oli see kõik trafarentne tobefilosofeerimine (kui sellist väljendit võib üldse kasutada), mis muutsid tegelaskujud pigem banaalseteks. Tegelased jätsid mind täiesti külmaks ja kui neile kaasa ei suuda elada, siis muutub film suures osas mõttetuks.

Tean, et film oli paljude jaoks aasta üks oodatuimaid. Huviga ootan ka teiste arvamusi.