Teejuht mütoloogiasse, 27Aprill, Kinomaja

[khimilch]

Kolmapäeval 27.aprillil 2011 tähistame kogu Eesti haridussüsteemi mõjutanud inimese, muinas-põhja eeposte tõlkija REIN SEPA 90. sünniaastapäeva.
filmiga „Teejuht mütoloogiasse“ /Oriest Studio 1996/Myth Film 1999/, mis on ainulaadne Eestile olulist kultuurisikut esitlev dokument.

Võiks arvata, et Rein Sepa (1921–1995) nimi ei vaja üldse mingeid kommentaare. Aga kui palju tema elust teame ja tema loomingut tunneme? Eeposte tõlkija ja mütoloogiaspetsialist Rein Sepp veetis suure osa oma elust intelligentsikeskkonnast, raamatukogudest, ülikoolidest ja sümpoosionidest kaugel. Paljud eesti kultuurile olulised tõlked sündisid kusagil Lätimaa kolkas!
Nagu Sepa töö, oli ka ta ise inimese ja mõtlejana üpriski iselaadne. Nii ei ole Sepp neid, kelle töö on avalikkuses esiplaanil. 1970-ndate aastate raamatudefitsiidi tingimustes seisis “Vanem Edda” pikka aega allahinnatuna poe ülemisel riiulil. Räägitakse, et Rein Seppa polevat omal ajal võetud meie Kirjanike Liitugi, kuna ta oli sisse kirjutatud Läti NSV-sse. Suurima omaaegse
kirjanduspreemia ta aastal 1978 siiski sai.

Eluloost
Tartus advokaadi peres sündinud Rein Sepp õppis Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis (peamiselt germanistikat), töötas Saksa okupatsiooni ajal Eesti Sõna toimetuses, kust mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Pärast sõda varjas ta end kuni nõukogude võimu poolt väljakuulutatud amnestiani (1946), seejärel töötas Saida sovhoosis tagasihoidlikes ametites. Kuid ta arreteeriti ikkagi (1949). Seitse aastat (1949–1956) tuli vangis olla (peamiselt Vorkutas).
Seejärel elas Sepp Läänemaal Risti alevikus apteegimajas ja Tallinnas. Viiekümneselt läks Sepp Lätimaale, Mõisaküla lähedale Ipiki külla – seal Lelle talus oli ta elanud lapsena ja sinna ta surmani jäigi.

Tööd
1970 – „Vanem Edda”. 1977 – „Nibelungide laul”. 1989 – Wolfram von Eschenbachi „Parzival”.
1990 – „Beowulf”. 1990 – „Noorem Edda” osaliselt). 1992 – „Anglosaksi kroonikad ja poeemid”.
Lisaks muistsetele lugulauludele on Rein Sepp tõlkinud ka saksa (Goethe, Schiller, S. Zweig), hollandi (Th. de Vries, H. van Eyk, Multatuli jt), inglise (Shakespeare, W. Blake jt) autoreid.
Sepp on kirjutanud luuletusi ja 1960. aastatel paar ulmekirjanduse valda kuuluvat algatuslikku kirjatükki.

Film
Sepal oli eluõhtul tarvidus välja öelda oma tarkus, anda edasi oma sõnum. Ja just selleks ajaks jõudis tema juurde Helle Karis oma koolilaste (J. Westholmi Gümnaasiumi filmiklass „Oriest Studio“), kaamera ja mikrofoniga.
„Teejuht mütoloogiasse” näitab Rein Sepa kodu, mille seinad on kaetud peremehe loodud naivistlike Parzivali-teemaliste joonistustega ja tema eluolu Ipikis ning ühte Tallinnas-käiku. Rabavalt omapärased on nii Sepa jutud kui ka tegemised. Neis kangastub ajas kauge maailm, mille kaudu nähtuvad küsimused ka tänase eluviisi kohta. Sepp osutab iidsetele tunnetusvõimalustele. Raamatute ja teiste info talletamise vahendite
puudumisel viis muistne lugulaulik end loomepalangus teatud meeleseisundisse, mis võimaldas tal saada informatsiooni rahva kollektiivsest alateadvusest. Nii küündis inimene looduse, ajaloo
ja kultuuri fenomenaalse tervikuni, suutis käepärase ja aimatava hiigelmaterjali endast läbi lasta ning välja paisata.
Teisal viitab Sepp inglise kosmoloog Hoyle’ile, kes öelnud, et 19. sajandi keskpaiku laskis inimkond milleski olulises väga viltu ja seepärast on inimese vahekord bioloogilise ja muu maailmaga tänini lapsekingades. Filmis räägib Rein Sepp ka Urdrist kui „sillast”, mis ühendas
muinaspõhja maailma uue, kristliku, Uuel Testamendil põhineva ilmaga.
Kõige tähtsamaks peab vana tark mees elu jooksul omandatud otsusekindlust – see on ainus varandus, mis meil on maa pealt manalasse kaasa võtta. (Refereeritud: Jaakko Hallas. „Välk ja vikerkaar Hobuküla kohal”. Teater. Muusika. Kino. 1997, nr. 2. Vt. http://my.tele2.ee/rein_sepp/Va'lk.htm

Mida võiksime arutada
Milline koht võiks Rein Sepal olla praeguses kultuuriteadvuses, kuidas ta isiksus ja looming mahub tänapäeva? Mis on mütoloogia, kas me vajame seda?

Olete kõik oodatud!
27. aprill 2011, kell 16.00
Kinomaja, Uus tn 3. Sissepääs vaba