Postitas rauls » 17. November 2018, 22:03
Minu tänavune PÖFF sai väga vinge stardi. Alustasin Gaspar Noé'ga, kelle "Enter the Voidi", mida nägin 2009. aasta PÖFFil, pean siiamaani elu võimsaimaks ja üldse parimaks kinoelamuseks. Filmiks siis "Climax". Täiesti hullumeelne, isegi hirmutav ja omamoodi nõiduslik teos. Nagu Gaspar Noé ikka. Kaameratöö on tõeliselt erakordne. Visuaali koha pealt on tegu naudingut pakkuva kunstiga. Kogu see tonaalsus ja intensiivne muusika lõid õudustäratava, pöörase, aga ka paeluva miljöö. Filmi algusosas olev esimene tantsuepisood on parim stseen, mida ma see aasta kinos näinud olen. Loodetavasti 2015. aasta "Love" jääb lihtsalt üksikuks tööõnnetuseks ja Noé teeb ikka edasi taolisi pööraseid filme. Just selliste filmide pärast ma PÖFFi armastangi. Haruharva, kui säärased hullused kinno jõuavad.