Postitas Jolt » 01. Jaanuar 2010, 13:36
Kõige keerulisem valik. Jones ja Blomkamp tegid mikroeelarvetega tõsiselt märkimisväärset tööd ja suhtkoht viisakaimad sissekanded ulmefilmi žanris pärinevad se'l aastal just nendelt; Õunpuu tõestas veelkord, et "eesti film" ei pea olema solvang; Cameron avardas taaskord kino piire ning lõi miskit ennenägematut; QT tuletas - nagu eelnevaltki mainitud - kõige enam meelde, et miks ma kino niivõrd armastan ja miks teatud filme lihtsalt peab suures saalis kogema.