Lepitus

[Ralf]

Lepitus
Atonement

On aasta 1935. 13aastane tulevane kirjanik Briony (Saoirse Ronan) tunneb salajast armastust oma pere luksusliku mõisa majapidajanna poja Robbie (James McAvoy) vastu ning süüdistab teda kuriteos, mida poiss ei sooritanud, kui saab teada, et too armastab hoopis tema vanemat õde Ceciliat (Keira Knightley), muudes niimoodi nende mõlema elusid.

Täielikku tutvustust loe siit.

[Shotgun]

Viimase peal hea vaatamine. Tihti ei satu just sedasorti armastusdraamasid vaatama, aga hea on, et sedapuhku sai vaadatud. Keirat oli ka vahelduseks mõnes säärases filmis huvitav vaadata. Ja see roheline kleit, mis nii palju tagasisidet sai, ega tal ei olnudki midagi viga. (9/10)

[lostinthemist]

Võrratu film oli, kurvalt lõppes. Eriti meeldis ilus muusika, sündmustiku järjestus, kuidas see esitati ja üldse sisu. Cecilia smaragdroheline kleit oli väga ilus ja silmatorkav, üks ilusamaid mida mu silmad näinud on. Kõige enam jahmataski mind see (pärast filmi vaatamist oli mul karp ka osaliselt lahti), kuidas tegelaste elud ja saatused muutusid täielikult ühe lolli 13. aastase tüdruku süüdistuse tõttu, kes sai toimuvast valesti aru. Samas Teist maailmasõda suudeti päris süngelt ja hästi kujutada.
8/10

[Forzelius]

Ütleks siis ka paar sõna.
Tegu oli minu jaoks siiski suhteliselt keskpärased teosed, kuna selline enne-Maailmasõda-Inglismaa teema koos oma imepisikeste teetasside ja rikkalike lillepeenardega ei lähe väga peale. Siiski, meeldis filmi teine pool, kus oli väga hästi kujutatud sõjaolud.
Keira Knightley jättis aga väga positiivse mulje, vb oli mul lihtsalt halb mulje jäänud pärast Pride & Prejudice'it. Siin oli ta sootuks teine inimene ja kuigi filmi tutvustusest võiks lugeda, et tegu on ka sellise kostüümidraamaga, siis see seda ei ole. Hea näitlejanna siin ta igatahes oli.
James McAvoy oli ka täiesti ümberkehastunud. Võib-olla olidki siin filmis minu jaoks suurimad plussid karakterid, mitte niivõrd sisu. Igatahes, oleks siin olnud mingi ilueedi teema, poleks vast nii peale läinud. Nähes, aga, tema vihast poolt, hakkas kohe rohkem meeldima, kuna tavaliselt sellist perioodi kujutavate filmide miinus ongi see, et kõike ilustatakse. Tapetakse keegi ära: antakse kohe andeks ning võetakse nuttev pea oma õlale vastu. Siin filmis [color=white]see osa, mis oli raamatus väljamõeldis, kui ta vihaselt tahtis kallale minna Brionyle[/colors] oli just see osa väga hea.
Lõpp oli ka iseenesest hästi tehtud. Kurvasti küll, aga meeldis siiski...

Aga jah, üldhinne siiski keskpärane:

6,5/10

P.S. esimene komaga hinne vist...

[Soprano]

Nüüd olen veel ühe Oscari kandidaadi ära näinud. Juno on ainsana nägemata. Ma kartsin enne nägemist väga, et Atonement (2007) võidabki parima filmi kategoorias, sest film pani ju Kuldgloobuse ja hiljuti BAFTA kinni. Nüüd aga võin kergemalt hingata. Lepitus EI ole 2007. aasta parim film. Aitab talle küll nendest auhindadest. Kui võidab siis pettun. Ma ei oska siiani ennustada, kas There Will Be Blood või No Country for Old Men. Viskan münti. Call it, Friendo!
Atonement on armastusdraama ja põhimõtteliselt naistekas. Tundus, et üpris tühjas saalis istusidki ümberringi ainult naisterahvad. Ma tean, et muigasin natukene ebasobivates kohtades. Näiteks, kui märg Keira Knightley oma vorme näitas (pildil, ka treileris). Keira oli filmis ilus. Aga väga suurt huvi tekitas noor ja tundmatu Juno Temple, kes flirtis ühes kohas kuramuse hästi. Teine tütarlaps Saoirse Ronan kandideerib lausa naiskõrvalosa Oscarile, mis minu arvates oli täiesti tavaline rollisooritus. Tema karakter oli filmi peategelane, kui nii võtta ja teda mängis kolm eri vanuses näitlejannat. Vanuselt järgmist mängiv näitlejanna Romola Garai oli minu arvates hoopis huvitavam, kui noor Saoirse Ronan.
Meespoolelt James McAvoy oli Knightley armastatu, kes selle noore tüdruku valetunnistuse tõttu satub vanglasse ja hiljem sõtta. Vana naisena ja tegelikult terve oma elu kahetseb ta seda viga, mis ongi kogu filmi kandvaks sisuks. Sõjakaadrid olid päris muljetavaldavad. Õigemini ühtegi lahingut ei näinudki, vaid suuri plaane rannas pesitsevatest sõduritest. Väga palju statiste ja pikad kaadrid. Operaatoritöö Oscarid ja muud sellised on Atonement võib-olla tõesti välja teeninud. Ega film halb pole, aga eelmise aasta parim kohe kindlasti mitte. 7/10

Forza pani 6,5. Ma olin ise samamoodi hinde panemisel kimpus. Kuna ma poolikuid punkte ei pane siis tõstsin blogis alguses pandud 6 pealt 7'le, aga sellise pika miinusega or smth.