Must Orpheus

[Peata Ratsanik]

Must Orpheus
Orfeu Negro

50-ndate Rio de Janeiro`sse mugandatud Vana-Kreeka müüt Orpheusest võitis Cannes`i filmifestivalil Kuldse Palmioksa ja hiljem ka parima võõrkeelse filmi Oscari!
Orpheus on Rio de Janeiro`s trollijuht. Ta on kihlatud Miraga, kellega nad varsti peaksid abielluma, kuid suure karnevalinädala jooksul kohtub Orpheus Eurydikega ja nad armuvad. Peale selle, et neil on tarvis oma suhet varjata Mira eest, kardab Eurydike, et teda jälitab sarimõrtsukas või maniakk (Surm).

Täielikku tutvustust loe siit.

[Peterzel]

filmi tegevus toimub 1950-date aastate Rios karnevali ajal ja põhimõtteliselt kujutab endast lihtsakoelist tragikomöödilist seebiooperit. Selles osas film mulle isegi meeldis, arvestades muidugi filmi vanust ja 60-aasta tagust taset. Brasiilia noorte muretu elu kuuma päikese all, kired ja pidu. Vaesus, lihtsus ning ilusad rõõmsad inimesed. Väga huvitav on vaadata selle ajastu Riot loomutruult ja värviliselt, dokumentaalfilmina mõjuvat reportaaži karnevalilt jms.
Allegooriana on filmi põimitud Kreeka müüdi Orfeuse temaatika, mille edastamine ongi ilmselgelt olnud režissööri põhieesmärk ja visioon filmist. Ma ei kritiseeri seda teostust (eks ta ole kunagi olnud omamoodi uudne ja huvitav lähenemine), filmis oli hästi esitatud kaotusvalu ja sügavat maailmanägemist, aga isiklikult minu jaoks hakkas film ikkagi just allegoorilise liini pealt lohisema. Eurydiket jälitav Surm mõjus vägisi teemasse topituna, võõrkehana. Kena alguse kõrval oli filmi teises pooles lohakat montaaži, ebaloogikat, kiiruga ära tegemist. Filmi teine, tõsisem pool, venis ning teema sai justkui otsa. Lõpp oli ka suht nõrk ja ei mõjunud režissööri püüdluste väärisliselt. 6/10