Nagu peeglis

[Peata Ratsanik]

Nagu peeglis
Såsom i en spegel

Neljaliikmeline perekond, Karin (Andersson), tema abikaasa Martin (Sydow), tema isa David (Björnstrand) ja tema noorem vend Minus (Passgård) veedavad aega Farö saarel, kuid rõõmsama pealispinna all selgub, et perekonnas valitseb meeleheide. Karin, kes pidas end meelehaigusest paranenud olevat, satub saarel hüsteeria ja hallutsinatsioonide küüsi, uskudes, et Jumal ilmutab end talle.

Täielikku tutvustust loe siit.

[hau]

See on üks mu lemmikuid Bergmani filme üldse. Mu arust parim film ka Usu Triloogiast kuhu kuulub veel Vaikus ja Winter Light. Kõik 3 on väga tugevad filmid. Aga lemmikuks on saanud Through a Glass Darkly, mille pealkiri on juba väga ilus. Nagu Bergmanile kombeks on siin filmis vähe tegelasi, kui täpsem olla siis ainult 4 tegelast ja ei mingeid statiste ega väiksemaid rolle. See oli ka tema esimene film, mille ta võttis täielikult üles Faro saarel, kus ta ka elas. Üks esimesi filme mille ta tegi koos Sven Nykvistiga, kellest sai tänu Bergmani stiilile üks parimaid filmioperaatoreid ja nende pikk koostöö on üks ilusama saagiga rešissöör/operaatori kollaboratsioone läbi filmiajaloo. See selleks, siin filmis on Sven teinud igatahes super töö. Ma võiks seda filmi juba operaatoritöö pärast uuesti vaadata. Must ja valge, kontrastne, isoleeritud saar keset merd. Ingmar Bergmani vanad tuttavad näitlejad annavad, nagu alati, head rollisooritused. Harriet Andersson, üks järjekordne Bergmani ilusatest naistest on suurepärane.
Ma olen näinud vist oma 20 Bergmani filmi ja kuigi see pole enamuse arvatest Bergmani üks parimaid filme, mitte et see kehv film oleks, vaid Bergmanil on nii palju muid filme, mis on omaette veeel paremad, siis see on ikkagi minu lemmik Ingmari film. Wild Strawberries on teine suur lemmik.