Postitas Hülss » 18. Juuni 2007, 02:09
"28 Days Later" on üks mu lemmikuimaid õudusfilme, seega olin järje nägemisest vägagi huvitatud ja eriti just pärast kõike seda positiivset kriitikat lugedes. IMDB's on üks kasutaja oma arvustuses võrrelnud neid kahte filmi just Alien'i ja Aliens'iga, ja ma pean temaga nõustuma. "28 Nädalat Hiljem" eesmärk oli pakkuda rohkem verd, rohkem möllu ja põnevust. Ja sellega saab ta suurepäraselt hakkama, nagu sai ka Aliens omal ajal, mida kirjeldati kui "Vietnami sõda kosmoses". Mul on ülim respekt James Cameroni tööde vastu ja veelgi suurem Ridley Scotti puhul. Alien ja Aliens on aga kaks täielikku vastandit oma eesmärkidelt ja sama kehtib ka minu arvates "28 Days Later" ja "28 Weeks Later" kohta. Juan Carlos Fresnadillo poolt oli see esimene film, mida mul õnnestunud vaadata, seega ei saa ma võrrelda antud teost tema eelmiste filmidega ja milleks see hispaanlane üldse võimeline on.
Järgesid filmida on ikka üks nõme ülesanne, sest ta peab vastama ettenäidatud standardile või seda ületama kui võimalik. Asja mõte on muidugi lugu edasi arendada ja vaatajale midagi uut pakkuda, aga kui hästi see kõik välja kukub oleneb juba mitmete tegurite kokkulangevusest. Danny Boyle'i filmi puhul langes kõik perfektselt paika: stsenaarium, näitlejad, muusika ja lavastus. Esimese osa soundtrack oli just see mis andis filmi emotsionaalsele küljele usutavust tohutult juurde, üks parimaid heliribasid mida ma eales kuulnud. Perfektne tasakaal John Murphy kirjutatud originaalmuusikast ja osavalt valitud lugudest, alustades filmi alguses kõlanud juppi loost "East Hastings" (mis tegelikkuses üle 17 minuti pikk) ning filmi lõputiitrites kõlav "Season Song". 28 Weeks Later'i heliriba koosneb peamiselt John Murphy'i loomingust ning ainuke "eristatav" või väljapaistev lugu on remix loost "In The House - In a Heartbeat", mis on ümbertöödeldud versioon esimese osa soundtrackil kõlanud loost.
Samuti on järje üks põhieesmärke parandada eelmise vigu, aga esimeses osas pole midagi parandada...kui ma õigesti mäletan. Järelikult ei ole muud teha kui pakkuda rohkem seda, mis eelmise puhul inimestele meeldis. Ja rahateenimise eesmärgil ka lõpp lahtiseks jätta; need kes filmi näinud teavad ka kus saaga kolmas osa aset leiab. "28 Weeks Later" on lihtsalt järg ühele tõeliselt heale filmile. Tasemel meelelahutus, närvidel mänglev õudukas, mis on samamoodi nagu esimenegi, "midagi enamat" kui üks keskpärane "zombiefilm". Ehk seetõttu, et kumbki neist sellesse kategooriasse lihtsalt ei kuulu või ei sobi. Esimene osa on euroopalik ja teine hollywoodlik, selle märkab igaüks ära. Hollywoodi mõju käest pääsevad vaid üksikud, heh. Loodan, et ma liiga küünilisena ei kõla, sest antud film mulle ikkagi meeldis. Aga võrrelda neid kahte on sama kui võrrelda...no paremat näidet ei oskagi hetkel mõelda kui see sama "Alien-Aliens" võrdlus. Jääb vaid loota, et kolmanda osa tegevuspaik pakub vahelduseks teistlaadset/huvitavamat süžeed, mis säraks originaalsusega ning tooks saagale rahuldava lõpu.
28 Weeks Later
7/10