David Gilmour. Avaram horisont

[Rasmus]

David Gilmour. Avaram horisont
David Gilmour: Wider Horizons (2015)

David Gilmour on üks rokkmuusikaajaloo nimekamaid kitarrimängijaid. Nüüd, pärast üheksa-aastast puhkepausi, astub ta taas lavale, et esitleda oma värskeimat sooloalbumit. Kieran Evansi lavastatud tagasivaateline dokumentaalfilm jälgib nii Gilmouri töö- kui ka eraelu, süüvib tema kaua kestnud muusikukarjääri ning heidab muuhulgas pilgu Pink Floydi aegsete palade valmimisprotsessi.

Loe täielikku tutvustust siit

[Rasmus]

Saan nüüd võib-olla natuke paremini aru, miks ma Gilmouri alati Watersile eelistanud olen. Võiks arvata, et 72-minutise kestusaja juures jääb see vaid pealiskaudseks promodokiks, aga tegelikult on sel nii mõndagi pakkuda ka emotsionaalsel tasandil, olgugi et sisuliselt midagi väga uut ei tehta. Floydi fännide jaoks korratakse siin vast juba tuttavat infot, aga mina tunnen bändi ajalugu peamiselt Wikipeedia kaudu, nii et visuaal ja selline vahetu jutustamine mõjus päris värskelt. Natuke on selline tunne, nagu oleksin nüüd Davidit isiklikult tundma õppinud.

Kõige huvitavamad hetked:

Spoiler :

• Gilmour ei tea ikka veel "Shine On You Crazy Diamondi" sõnu peast, peab neid kontserdil alati paberilt maha lugema
• Gilmouri mälestused Syd Barrettist. Mõnusalt aus ja veits valus
• "Comfortably Numbi" algne versioon teiste sõnadega
• Uue albumi lugude backstory'd, ennekõike "A Boat Lies Waiting" (Rick Wrighti surm), "In Any Tongue" (sõda) ja "Faces of Stone" (Gilmouri ema dementsus)
• Polly ja Davidi suhe. Pealtnäha täiesti perfektne kahe inimese harmoonia
• "Kas sa igatsed oma ema?"

Panin spoilerisse, kuna Forza.

Kui ma enne veel eelseisvast kontserdist täielikus ekstaasis polnud, siis nüüd olen küll. Tundub privileeg seda meest oma silmaga näha. 8/10