Üle väga pika aja otsustasin Underworldi seeria uuesti ette võtta. Mõningane tänu läheb vist ka Underworld: Awakeningu trailerile, mis äratas minus taas soojemad ja külmemad mälestused Selenest, vampiiridest, lycanitest ja nende mütoloogiast.
Kogu senisele triloogiale olengi ainult korra pilgu peale visanud. Pärast Blu-Ray väljaande läbivaatamist tuli ka veel meelde, et mul endal film DVD-na riiulis ilusasti olemas.
Ütleme nii, et tõesti on suur vahe, kas tutvuda mõne filmiga 5-6 aastat tagasi ja lasta sellel igavesesse unustusse vajuda ja siis puhtalt püsiva huvi pärast film taas läbi vaadata.
Len Wisemani Underworld on umbes täpselt nagu esimene Matrix. Ainult, et valitseva tehisintellekti asemel on filmi keskmes vampiirid ja lycanid. Kasutan lycani libahundi asemelt seetõttu, et see kõlab nii pagana hästi. Lycan....
Matrixiga sarnanemine tuleneb asjaolust, et paljud slo-mo tulevahetused ja paigad, kus neid läbi viidi tuletasid kohe vägisi meelde Matrixi finaali ja selle safehouse`i ründamist. Lausa kummastav kui sarnased.
Aga olgu sellega kuidas on. Underworld on üks
väga äge film.
Ta on otsast lõpuni stiilne - Selene ehk pikkade mustade mantlitega vampiirid automaatrelvastus seljale kinnitatud. Uhked mõisaelanikud tipptasemel tehnoloogia ja relvastusega. Mida veel tahta aristokraatlikust ja kõrgist surematute rassist?
Lavastuslikust küljest vägagi tempokad ja põnevad
actionstseenid. Mitte just kõik, aga siiski valdav enamus.
Vampiiride ja lycanite igipõline heitlus on küllaltki huvitav ja eelkõige seetõttu, et see on käigupealt arenev, mis lubab mõlemat vaenupoolt rahuliku rütmiga tundma õppida.
Kunstilisest küljest väga kauni vastavalt vampiiridele ja lycanitele rõhutava keskkonnaga.
Mütoloogia poolest esialgu üllatavalt muhe, aga hiljem kui filmi tegevustikku veelgi enam süveneda muutub kahe liigi ajalugu üha paeluvamaks teemaks.
Näitlejate poolest ei ole Underworld just erakordselt tugev. Kõik osatäitmised on korralikud niikaua kui nende tegelastelt midagi enamat ei hakata nõudma.
Suures seltskonnas paistab kõige enam silma veetlev Kate Beckinsale ning alati väga veenev ja mõjuvõimas Bill Nighy, kelle etteaste oli lihtsalt võrratu. Puudu pole ka Michael Sheeni Lucianist. See kuldne kolmik on võrratu. Ülejäänud teenivad vapralt oma eesmärki ehk polegi määratud huvi pakkuma. Kusjuures suure üllatusena mõjus fakt, et tohutut libahundimürakat Raze`i kehastas Kevin Grevioux, kes oli üks filmi loo arendajatest.
Stsenaariumi poolest on Underworld enamgi kui viisakas. Pole mitte midagi ülearust ega lauslolli. Kõik oleks nagu hoolikalt lihvitud, õlitatud ja pöidlaid pihku surudes käima lükatud. Ja voilaa, film hakkaski tööle.
Ainuke asi, mille kallal võtta tahaks, on Selene ja Michaeli pealesurutud suhe, mis ei olnud sugugi veenev, kuigi Selene tegelase tausta avaldamine aitas suhte arengule küllalt palju kaasa, et see päris sunnitud muljet ei jätaks.
Eriefektide suhtes jagub minu poolt ainult kiidusõnu. Kostüümid ja grimm oli otse teemasse ning lycanite kehaehitus mõjus üsnagi realistlikuna. Mitte küll siis, kui konarlikud CG lycanid ringi jooksid, aga väga vahva on vaadata, kuidas täismahus lycan aeglaselt ringi tatsab ja oma lõusta demonstreerib. Aeglane küll, aga samas on väga tänuväärne taas näha vanakooli stiilis monstrumeid, mitte CG udukogusid.
Kui filmi toonist ka paar sõna poetada, siis mainiks nii palju, et selline sinakas, rõske, niiske, külm ja trööstitu vihmasegune maailm lausa röökis
underground vampiiride järele.
Kena film
8/10