Illusionist (2010)

[eerik]

Illusionist (2010)
L'illusionniste (The Illusionist)



On 1950ndate lõpp ja keegi ei huvitu enam vananevast artistist, kes teeb samu vanu mustkunstitrikke, tahetakse kuulata vaid valjut rokkmuusikat. Ühel päeval vahetab meie kangelane oma alandava eksistentsi kulunud mustkunstnikuna pika reisi vastu, mille lõpus – kaugel Šotimaal – leiab ta truu fänni, kes muudab ta elu igaveseks. Tüdruk on veendunud, et see võõras oskab tõesti võluda … See nostalgiline, pisut vanaaegne Sylvain Chomet‘ animafilm põhineb lavastamata jäänud stsenaariumil, mille kirjutas 1956. aastal prantsuse näitleja ja režissöör Jacques Tati kirjana oma väljaspool abielu sündinud tütrele, Helga Marie-Jeanne Schielile. Chomet’ meelest ei ole see film armastusest, vaid räägib pigem isa ja tütre vahelisest suhtest.

Sylvain Chomet (s. 1963 Prantsusmaal) lõpetas 1987. aastal diplomiga Angoulême’i koomiksiraamatukooli. Animatsioonikarjääri alustas ta 1988. aastal, töötades assistendina Richard Purdumi stuudios. Tema esimene lühianimafilmi „Vanadaam ja tuvid” (La Vieille Dame et les Pigeons) kandideeris 1997. aastal Oscarile. Samal aastal töötas ta lühikest aega ka Disney animatsioonistuudios Torontos. 2002. aastal tegi ta oma esimese täispika animafilmi „Belleville’i kolmikud” (Les triplettes de Belleville), mis kandideeris 2004. aastal parima täispika animafilmi ja parima laulu Oscarile. Ta on teinud ka ühe osa mängufilmist „Pariis, mu arm” (Paris, je t’aime, 2006). Sylvain elab Edinburghi lähedal, seal asub ka tema stuudio Django Films.




Täielikku tutvustust loe siit.

[LiveForThis]

Südamlik, maaliline, Hulot`ilik, väheke ka Tati`lik, meeldivalt aeglase ja kindla sisuta arenev lugu. Puudub korrektne dialoog, mis oli ka etteaimatav, et seda pole. Pealkiri omandas filmi jooksul kindla tähenduse. Oli palju tegelasi, kes kõik teenisid filmi temaatikat.

Ilus.
8/10

Spoiler :

Kõige naljakam oli hetk kui mustkunstnik astus kinno, kus toimus samal ajal "Mon Oncle" seanss

[eerik]

Ei ütleks, et see just väga südamlik oli. Pigem ootamatult inimlik. Lugu iseenesest on ju üsna melanhoolne ja pessimistlik, kuid sellest kumab läbi omamoodi elurõõmus positiivne toon, mis filmi lõpuks tekitab meeldiva tunde. See meeldis mulle ka "Belleville'i kaksikute" puhul.

Võtan seda filmi kui suurt kummardust Jacques Tatile, kellel oli filmis ka otsene cameo.

4/5

[eerik]

Alates 14. jaanuarist Artises.

[rauls]

Alates 14. jaanuarist Artises.

See on päeva parim uudis!!! Mul oli pärast kahju, kui PÖFFil jäi see nägemata. Kena, Artis!

[Hülss]

Igatpidi kaunis.